Rootsi uudised 30.jaanuaril 2016
Eestlased Rootsis 30 Jan 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Rootsis on viimaste nädalate meediateemad jätkuvalt peamiselt seotud sisserändega ja sisserännupoliitikaga.

Viimane sündmus mis nädalapäevad tagasi avalikkust šokeeris oli noore, 22 aastase naistöötaja tapmine Mölndali varjupaigas ühe lapspôgeniku poolt. Noahaavadega naine viidi Göteborgi Sahlgrenska haiglasse eluohtlikus seisundis. Naine suri haiglas.
Rootsi peaminister Stefan Löfven saabus sündmuskohale samal päeval, et kohtuda inimestega ja anda kannatanutele edasi Rootsi rahva kaastunne. Peaminister kohtus ka kohalike organisatsioonidega, et arutada olukorda ja planeerida meetmeid.
Süüdistatav on 15-aastane noormees kellele on esitatud süüdistus môrvas ja môrvakatses kuna ta proovis tappa ka üht varjupaigakaaslast.

Kahjuks ei ole môrva, tulistamise ja pôlengute uudised Rootsis harvad. Sedalaadi sündmustest teatavad uudised pea iga päev.

Üha enam on kuulda ärevatest sündmustest avalikus ruumis. Erinevaist paigust raporteeritakse seksuaalset vägivalda vôi kiusamist ujulates. Korrarikkumisi ja ähvardavat käitumist on raporteeritud ka raamatukogudest.

Olukord varjupaikades ja pôgenike majutamisega seoses on pinev. Varjupaikades toimunud kuritegude raporteerimiseks on politseil olnud ühtne kood. Vajaminevate resursside suurus oli varem salastatud kuid kuna suure sisserändega seotud problemaatika ja terrorioht on suurendanud oluliselt politsei töökoormust -ainuüksi piirikontrolliga seoses on lisandunud töökoormus 400-le politseinikule- on valitsus nüüd otsustanud suurendada politsei resursse kuni aastani 2020. Politseinike arv suureneb 2500 politseiniku vôrra ja sellele lisandub 1600 politseiametnikku.

Valitsus on otsustanud, et on suur vajadus määratleda lapspôgenike vanus. Aastal 2014 tôstis Sisserännuamet 363 inimese vanust vôrreldes sellega, mida nad ise oma vanuseks andsid. 2013 aastal oli vastav arv 342.

Praegu ootab üle 150000 varjupaigataotleja Sisserännuameti (Migrationsverket) otsust. Sisserännuamet hakkab selle tôttu eelisjärjekorras lahendama lihtsamaid juhtumeid. Siiski on järjekord nii pikk, et isegi kui ônnestub protsessi tunduvalt kiirendada vôtab olukorra normaliseerumine kaua aega ja môistlikku tasakaalu loodetakse saavutada alles järgmisel aastal ütleb Mikael Ribbenvik, Sisserännuameti peadirektori asetäitja Rootsi raadio uudistele.

Laupäeval 30.jaanuaril toimus Stockholmi kesklinnas Norrmalmstorgil migratsioonivastane Rahva demonstratsioon (Folkets demonstration) neljandat korda. See lôppes Rootsi hümni ühislaulmisega.

Rootsi maavägede juht kindralmajor Anders Brännström ütles intervjuus Rootsi raadiole, et sôjaolukord vôib ka Rootsis saada reaalsuseks juba mône aasta pärast, viidates puudulikule demokraatiale ja relvastuse suurendamisele Venemaal ning ka rünnakutele Gruusias ja Ukrainas. Brännström, nii nagu ka teised kaitseanalüütikud ei usu, et Venemaa Rootsit otse ründab, pigem arvab ta, et kui Baltikumis peaks kriis tekkima siis ei jää Rootsi sellest välja.


Nädala sees vôeti Kreekas kinni kaks Rootsi kodanikku, kes olid teel Süüriasse sôtta, et liituda Islami džihaadi grupiga. Mehed on 19 ja 28 aastat vanad. 28-aastane Mirsad Bektasevic on varem karistatud terrorikuriteo eest Bosnias 2005 aastal kui Briti luureteenistus leidis tema juurest läbiotsimisel suure hulga lôhkeainet ja video, kus mees ähvardas USA Valget Maja. Mees toodi üle Rootsi vanglasse 2009 ja sai tingimisi vabaks 2011. Kaks aastat hiljem môisteti ta uuesti vangi muu hulgas narkokuriteo ja relvaseaduse rikkumise eest. Pärast karistuse kandmist reisis mees Süüriasse kus ta Aftonbladeti andmeil oli seotud terrorigrupiga al-Qaida. Ta oli tagasi Rootsis 2014 aasta alguses. Mirsad Bektasevic on sotsiaalmeedias avaldanud toetust džihaadigruppidele ja kiitnud heaks terrorirünnaku satiiriväljaande Charlie Hebdo vastu Pariisis.


Seoses uue olukorraga on varem sisserännule avatud olnud parteid: liberaalkonservatiivsed Moderaadid ja Sotsiaaldemokraadid, aga ka Rohelised (Miljöpartiet) oluliselt muutnud oma lähenemist küsimusele ja lähenevad oma poliitikas ja ennekôike tegudes nüüd enam ja enam Rootsidemokraatide erakonna migratsioonipoliitikale. Rootsidemokraatide peamine küsimus on olnud immigratsiooniteema ja sisserännu vähendamine rôhuga anda sôjapôgenikele abi ja toetust pôgenike naabermaades.

Jaanuari keskel läbi viidud uuringute järgi on praegu Rootsis kôige eelistatum erakond Sotsiaaldemokraadid 23,2% häältega, talle järgneb 22,2% konservatiivne Rootsidemokraatide erakond ja suuruselt kolmandal kohal on 21,3% Moderaadid, kes olid enne valimisi 2014 suurim valitsuserakond peaminister Fredrik Reinfeldt’i juhtimise all (2006-2014). Kui seni on kôik parteid vältinud koostööd Rootsidemokraatidega siis viimaste uudiste pôhjal on mitmed Moderaatide juhtivpoliitikud, küll mitte nende juht Anna Kinberg Batra, valmis vajadusel moodustama valitsust koos Rootsidemokraatidega. Need on uued arengud Rootsi poliitilisel maastikul.

Kuidas see kôik môjutab tavakodaniku elu vôib ainult arvata. Koolid, infrastruktuur tervikuna, meditsiinisüsteem toimib samamoodi kui pool aastat vôi aasta tagasi kuid vägivallasündmustest tulenevalt on ühiskonnas kindlasti rohkem rahutust.

Lee Perner






 - pics/2015/11/46231_001_t.jpg
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek
Feb 21 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus