Peeter Kuimet, reporter EPLO

Rootsi suursaatkond otsib Eestist nelja Rootsi luurajat, kes olid 1952. aastal Nõukogude armee poolt Läänemere kohal alla tulistatud lennuki pardal.

Rootsi suursaadiku Dag Harteliuse sõnul pole võimatu, et allatulistatud luurelennuki meeskonnaliikmed triivisid Hiiu- või Saaremaa randa, kus kohalikud elanikud võisid ellujäänuid Nõukogude võimude eest varjata.

Külma sõja haripunktis, 1952. aasta 13. juunil tulistas Nõukogude õhukaitsevägede reaktiivhävitaja MiG-15 Läänemere neutraalvete kohal alla Rootsi Douglas DC-3 tüüpi sideluurelennuki, mille pardal oli kaheksa meeskonnaliiget.

Ametlikult olid rootslased õppelennul, tegelikult luuras lennuk aga Baltikumis asuvate Nõukogude baaside ja radarijaamade järele ning kuulas pealt ja tõlkis venelaste raadiosidet. Lennukis oli USA-lt saadud moodne raadiotehnika ning saadud infot jagas Rootsi Ühendriikide ja Suurbritanniaga.

Võisid eluga pääseda

Rootslased leidsid lennuki vraki Gotska saare lähedalt 2003. aastal ning tõstsid selle 2004. aasta suvel pinnale, kuid vrakist leiti vaid neli surnukeha. Ülejäänud nelja mehe – Bengt Booki, Erik Carlssoni, Börje Nilssoni ja Ivar Svenssoni – saatus on tänini teadmata.

Rootsi suursaadiku Dag Harteliuse sõnul on spetsialistid välja arvutanud, et juhul kui keegi allakukkunud lennuki kerest kas elusalt või surnult pääses, võis ta tollaste tuulte ja merehoovuste suunda arvestades triivida Hiiumaa lääne- või Saaremaa põhjarannikule.

«Võimalus, et keegi nendest elusalt pääses, on väike, kuid me ei saa välistada võimalust, et kohalikud elanikud võisid randa triivinud surnukehad maha matta või ellu jäänud rootslasi koguni Nõukogude võimude eest varjata,» ütles Hartelius.

Seetõttu pöördub suursaadik hiiu- ja saaremaalaste poole, kellel võib olla andmeid 1952. aasta suvel Läänemere kohal alla tulistatud Rootsi luurelennuki meeskonna kohta.

Samuti pöördus Rootsi suursaatkond eelmisel nädalal Eesti riigiarhiivi poole lootuses, et seal võib olla andmeid, mis võiksid heita valgust nelja rootslase saatusele.

«Kuigi Eestis asunud Nõukogude sõjalaevastiku ja piirivalvevägede arhiivid evakueeriti Nõukogude Liidu lagunedes Venemaale, on Mart Laar mulle rääkinud, et Eesti arhiividest võib aeg-ajalt leida dokumente, mida seal üldse olema ei peaks,» selgitas Hartelius.

Harteliuse sõnul võib oluline info meeste saatuse kohta olla varjul Venemaa arhiivides, millele rootslasi aga ligi ei taheta lasta.

«Me pole senini saanud vastuseid oma päringutele näiteks Nõukogude tollase julgeolekuministeeriumi MGB ega sõjaväeluure GRU arhiividest,» nentis Hartelius.

Naised jäid ootama

Suursaadiku hinnangul oleks arhiividest leitav info kõige olulisem hukkunud rootslaste lähedastele.

«Paljude hukkunute sugulaste jaoks on tegemist viimase võimalusega saada teada oma lähedaste saatusest, sest inimesed, kes 1950. aastate alguses olid noored, on praeguseks jõudmas oma elu viimastesse aastatesse,» ütles Hartelius.

Lennuki kadumine oli isiklik tragöödia hukkunud meeskonnaliikmete leskedele, kes ei teadnud 50 aastat oma meeste saatusest midagi.

Mõned neist uskusid, et nende abikaasad langesid vangi ja saadeti Gulagi.

Ükski leskedest ei abiellunudki uuesti, lootuses, et ehk tulevad mehed kunagi koju tagasi.

Rootsi ja NATO luure tegid külma sõja ajal koostööd

• 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate algul sooritasid Briti, USA ja Rootsi luurelennukid lende Läänemere ja mõnikord ka Nõukogude Liidu territooriumi kohal.

• NATO varustas rootslasi salaja luuretehnikaga ja sai vastutasuks Nõukogude Liidu kohta kogutud infot.

• 1952. aasta 13. juunil tulistasid venelased Läänemere kohal alla Rootsi signaalluurelennuki DC-3 kaheksa meeskonnaliikmega pardal, kellest nelja surnukehad leiti 2004. aastal.

• Rootsi tunnistas Nõukogude Liidu järele luuramist 1983. aastal ja koostööd NATOga 1992. aastal.

• Inimestel, kellel on informatsiooni allatulistatud Rootsi lennuki meeskonnaliikmete kohta, palutakse kirjutada Rootsi suursaatkonda Tallinnas Pikk tänav 28 (postiindeks 15055) või e-posti aadressil .

Allikas: Postimees

Märkmed: