Rootsi õpetajate palgaküsimused.
Eestlased Rootsis 03 Nov 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Korraks lõid möödunud kevadel Rootsi õpetajate seas lõkkele streigijutud. Seda muidugi köigepealt palgaga seoses. Arutelude käigus jäi kõlama soov 10 % palgatõusust.

Nii nagu Rootsis ikka toetuvad paljud arvamused uurimustele. 4500 inimese küsitluse tulemusena selgus, millisena soovitakse näha töötajate palku erinevatel erialadel.
Arvudes on see uuringutele toetudes 27700 SEK-i ehk siis, et õpetaja saab keskmiselt 1700 rootsi krooni kuus vähem palka, kui sobiv oleks. Samas raportis selgub võrdluseks ka teistele erialadele sobiv palganumber, nii pakutakse kassapidaja palgaks 22800 SEK-i ja arstidele soovitakse palgaks 39000 SEK-i.
76% küsitletuist arvab, et erinevused palgatasemes on liiga suured. Tegelikkuses olid 2011. aastal kassapidaja palk 20000 SEK-I, õpetaja sai keskmiselt 26000 SEK-I ja arstide keskmine sissetulek oli 52800 SEK-i.
Kõige rohkem kritiseerivad suuri erinevusi palgatasemes naised ja kõige vähem kõrgepalgalised. Nende hulgas, kelle palk oli kõrgem kui 50000 SEK-i pidas palgataseme erinevusi liiga suureks 52% ja 31% arvas, et erinevused on parajad.
Võrdlusandmeteks veel, et kui insener alustab oma karjääri enamasti palgaga ligikaudu 33000 SEK-i, siis vaid üksikud gümnaasiumiõpetajad jõuavad karjääri lõpus selle palgasummani. Õpetaja alguspalk pärast kooli lõpetamist on sageli 22000 SEK-i ümber.

Õpetajate palgavõitlus, mis kevadel üsna suure meediaruumi võttis vaibus suvesse. Uuesti tuli teema üles sügisel ja õpetajate ametiühing oli oma nõudmistes jõuline. Kuid pärast seda, kui õpetajate ametiühing palgakokkulepped oli sõlminud selgus, et nõutud 10% asemel on garanteeritud palgatõus hoopis väiksem, nimelt võib see olla keskmiselt 4% esimesel aastal ja 2,6% teisel aastal. Neljaastase lepingu kaks viimast aastat ei ole numbriliselt kokku lepitud. See tähendab, et tööandjal on siin võimalus palju kaasa rääkida, kuid kuna domineerib individuaalne kokkulepe on ka töötajal endal võimalik paremat palka tingida. Lepingus on ka kokkulepe, mille alusel on võimalik leping kahe aasta möödudes ennetähtaegselt lõpetada.

Teade oodatust palju väiksemast palgatõusust kanaliseerus kiiresse kriitilisse reaktsiooni, mille tulemusena pettunud ja vihased õpetajad üle kogu maa kui üks mees ka otsekohe meelt avaldasid.
Kriitika osaliseks sai ka ametiühing, kelle kokkulepe küll nii saamatu ei olnud kui alguses paistis, sest kokku oli lepitud esimeste aastate palgatõusus, aga leping ise jäi lahtiseks, mis tähendab, et hilisemad suuremad palgatõusud pole võimatud. See viimane on õpetajate seisukohalt hea, sest kui nende soove ei täideta, siis on uued palgaläbirääkimised täiesti reaalsed.
Probleemi suur jääalune osa on aga ehk see, et madalad palgatasemed mõjutavad järelkasvu. Viimastel aastatel on õpetajaelukutse populaarsus tublisti kahanenud.

Praegusel valitsusel on ambitsioonikas hariduspoliitika. Sageli kasutatakse väljendit "teadusrahvas" ja selle ambitsiooni taustal võib arvata, et ka õpetajate palkade osas kindlasti midagi ette võetakse. Pealegi on õpetajad nii suur ja mõjuv valijagrupp, et poliitiliste otsuste tegemisel kindlasti pedagoogide nõudmistega arvestatakse.
Õpetajate ametiühingul on kavas õpetajate palgaküsimus uuesti üles tõsta valimistega seoses.

Rootsi Vasakpartei tahab koolidesse juba praegu investeerida miljard krooni ja seda just probleemkoolidesse ja sinna, kus 100 õpilase kohta on vähem kui 9,1 õpetajat. Nende ettepaneku kohaselt ei peaks ettevõtte tulumaksu alandama vaid planeeritud vabanev raha peaks minema koolidele. Valitsevad parteid eelistavad aga luua õpetajatele paremaid karjäärivõimalusi ja selle läbi ka kõrgemat palka.
Õpetajad aga… nemad arutavad asja edasi muu hulgas sotsiaalmeedias.

Lee Perner
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus