Rootsi leht: järgmine põgenikelaine võib tulla Balti riikidest (1)
Eestlased Rootsis | 13 Nov 2014  | EWR OnlineEWR
Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee
Balti riikidest Põgenikekeskus Stockholmi lähistel
Foto: Mark Earthy, SCANPIX


Putini nõunik Sergei Markov ähvardas Eestit ja Lätit. On ilmselge, et Saatan on taas suures naaberriigis Venemaal võimu haaranud, ja baltlased on olnud sunnitud üle Läänemere põgenema ka varem, kirjutab Rootsi väljaande Dagens Samhälle peatoimetaja Mats Edman.

Edmani sõnul võib Rootsi migratsiooniameti prognoosi ja ajalooliste trendide alusel öelda, et aastatel 2014-2018 võib Rootsi saabuda ligi 600 000 põgenikku ja juba Rootsis elavate sisserändajate sugulast.

Riigi ja kohalike omavalitsuste jaoks ei ole tähtsusetu, milliste tingimustega planeerimisel arvestada, kirjutab Edman. Juba praegu on tohutud probleemid põgenike vastuvõtmise, eluasemete ja töökohtadega.

Edman mainib selle juures üht riski, mis võib kasvatada põgenikevooge Rootsi geograafilisest naabrusest. Kui täna võtavad rootslased põgenikke vastu Lähis-Idast ja Aafrika sarvelt, siis homme võivad need olla põgenikud Ukrainast ja Balti riikidest, kes uksele koputavad ja abi paluvad, kirjutab Edman.

Et president Vladimir Putin laseb oma relvajõududel teiste piire rikkuda, on Edmani sõnul hästi dokumenteeritud. Venemaa naaberriikides süveneb rahutus. Putini nõunik Markov ütles äsja Rootsi televisioonile (SVT), et Rootsil pole vaja karta, kuid Lätil ja Eestil on põhjust karta, sest kui tuleb suur sõda, on võimalik, et nendest riikidest ei jää midagi järele.

„Baltlased on olnud sunnitud ka varem üle Läänemere põgenema. Ma loodan jumala eest, et nad ei kaota oma vabadust 25 aastat pärast Berliini müüri langemist. Aga ilmselgelt on Saatan taaskord nende suure naabri Venemaa ja tema lollitatud rahva üle võimust võtnud,“ kirjutab Edman väljaandes Dagens Samhälle.

 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
paadipõgenik16 Nov 2014 02:01
Paljud eestlased (kadakasakslased) lahkusid koos baltisakslastega juba aastatel 1939 – 40 nagu ka Eesti sõjaväeluure eesotsas kolonel Maasinguga lahkus koos salajase dokumentatsiooniga praktiliselt täies koosseisus Saksamaale Abwehri teenistusse.
Kui president Päts oli nimetanud ametisse Varese valitsuse, siis kutsus ta salaja kohale oma kunagise vaenlase vaps dr. Mäe, kellel palus minna presidendi volitatud eriesindajana Saksamaale ja allkirjastada presidendi nimel kõik lepingud, mis Eestile on kasulikud. Dr. Mäel õnnestus lahkuda baltisakslaste nn nachumsiedlungi käigus ja 1941. aasta mais valis Soomes loodud Eesti Vabastamise Komitee ta Eesti peaministriks presidendi ülesandeis.
Aastatel 1943 - 44 evakueeris Rootsi sakslaste nõusolekul 6 000 eestirootslast.
Saksa laevastik oli valmis juba 1944. aasta juuli lõpus alustama ka eestlaste evakueerimist.
Pärnust, Rohukülast ja Saaremaalt lahkusid Saksa laevad aga tühjalt, vaid Tallinnas laevad täitusid. Puudus eestlaste soov kodumaalt lahkuda, lisaks takistas lahkumist Pitka meeste vastutegevus.
(Saksa 18.armee välipolitsei teatel vallutasid Pitka mehed hiljem Toompeal komandatuuri hoone, mis tõi kaasa selle, et ei saanud väljastada tõendeid Saksamaale sõiduks.)
Talupidajad teatasid, et nemad ei lähe mitte kuhugi, sama teatasid ka tööstustöölised. Sellist lahkumist võrdsustati Saksamaale tööteenistusse minekuga.
Lahkus intelligents ja vähe laiema silmaringiga isikud, ka need, kes ei saanud aastatel 1939 - 40 Eestist lahkuda, sest Uluotsa valitsus tühistas 1939. aasta sügisel välispassid, aga eelkõige need, kes olid Saksa ajal teinud koostööd sakslastega ja nende perekonnad.
Otsest kampaaniat põgenemiseks ei saanud teha ei Eesti Omavalitsus ega ka Saksa võimud, sest seda oleks "Julgeolekupolitsei ja SD" allasutus "Gestapo" saanud tõlgendada paanika tekitamisena jne.
Seega, kes vihjetest aru sai, see lahkus, kel nupp vähem nokkis, see trügis laevadele alles septembri keskel või jäi hoopis maha.
1944. aasta hilissuvel alustasid sakslased oma pooldajate evakueerimist Eestist ka Rootsi.
Läbirääkimisi Rootsi võimudega pidas Saksa välisministeeriumi ametnik dr. Kleist. Rootsi laevastik sai loa läheneda Saaremaale Karala piirkonnas, kus sakslased avasid 10 - 15 km pikkuse rannalõigu põgenikele. Sakslased andsid endale aru, et kõiki soovijaid ei suuda nad enam evakueerida. Rootsi politsei, kes registereeris saabunud põgenikke, hoiab nende isikute andmeid ja tausta siiani saladuses. Ka USA missioon Rootsis abistas põgenikke Baltikumist. Ametlikes dokumentides näidati, et raha eraldati juutide päästmiseks, kuigi väidetavalt juute põgenike hulgas ei olnud. Muidu poleks aga raha ja muid vahendeid lihtsalt eraldatud, sest see oleks olnud liitlaste vaheliste lepingute rikkumine. Samas on teada ka Felix Karsteni ja Raoul Wallenbergi transfertehingud: juudid Rootsi, vastu transpordivahendeid jm. Kas mõni neist tehingutest toimus siiski ka läbi Eesti?
Rootslaste andmeil jõudis 1944. aasta sügiseks Rootsi umbes 25 000 põgenikku Baltikumist. Neist 23 000 olid pärit Eestist, Lätist 1600, Leedust paarsada. ( Leedus teatavasti SS – diviise ei loodudki, sest sealne omavalitsus seadis eeltingimuseks, et need alluksid Leedu omavalitsusele ja sõdiksid vaid Saksamaa liitlasena.)
1944. aasta suvel käis Rootsis ka endine ernalane ning erinevate luureteenistuste agent ja Eesti Rahvuskomiteega seotud Toomas Hellat. Rootsist ta mingit tunnustust Rahvuskomiteele ja muud abi ei saanud. Lisaks Rootsi eriteenistustele kohtus ta ka Inglise ja USA eriteenistuste esindajatega, kes aga kogu saadud info edastasid oma kolleegidele NSVL-ist.
1946. aasta veebruaris andis Rootsi välja Balti riikide sõjaväelasi ja politseinikke, kes olid vabatahtlikult astunud Saksa teenistusse. Soome andis hulga eestlasi välja 1948. aastal.

Loe kõiki kommentaare (1)

Eestlased Rootsis