Rootsi hakkab põgenikest tüdinema E24, FT
Kuumad uudised 19 Aug 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kuus aastat pärast seda, kui Iraagi mässulised Riyadi vennal pea maha lõid, ei anna võikad mälestused talle ikka veel rahu.

Nagu sellest vähe oleks, ähvardab Riyadi nüüd ka kodumaale tagasisaatmine. «Nad tapsid mu venna ja mind ootas sama saatus,» ütles Riyad immigratsiooniametnikule, kes ei aimanudki, et Rootsi Raadio vestluse salaja salvestas.

«Jah, ma tean,» vastas ametnik. «Aga see, mida nad teha võiksid, ei lähe arvesse. Sa pead tõestama, et su elu päriselt ohus on.»

Riyad töötas koos vennaga USA sõjaväebaasis. Rootsi tuli ta seetõttu, et Iraagi põgenikud olid siin kuuldavasti eriliselt teretulnud. Kõige külalislahkema Euroopa riigina on Rootsi viimase aastakümne jooksul pakkunud kodu kümnetele tuhandetele iraaklastele.

Viimase kahe aastaga on numbrid aga drastiliselt langenud, kuna Rootsi näib juhtiva põgenike õiguste eest võitleja rollist väsivat. Aastal 2007 palus Rootsilt varjupaika 18 559 iraaklast, vastu võeti ligi kolm neljandikku. Mullu saabus neid 2297.

Uksed avati vähem kui neljandikule. Osaliselt võib seda seletada ka paranenud tingimustega Iraagis. Eksperdid ütlevad aga, et peamiseks faktoriks on Rootsi kohtu otsus aastast 2008, mis nõuab põgenikelt rohkem tõendeid, et nende elu tõsti ohus on.

Rootsi migratsiooniminister Tobias Billström väidab, et otsus ei olnud poliitilist laadi. Samas on paremtsentristlik valitsus olnud kärmas kohtu sõnumit võimendama.

«Nüüd tuleb tõestada, et oht on reaalne,» ütles Billström. «Nii see asi ei käi, et ilmud lihtsalt kohale ja ütled, et oled Iraagist.»

Mõne rootslase jaoks on karmim lähenemine teretulnud uudis. Mure traditsionaalselt homogeense ühiskonna muutuva palge pärast on suur. Mujalt on pärit üle 10 protsendi elanikkonnast, kõige suurema grupi neist moodustavad iraaklased.

Immigratsioonivastased meeleolud võivad anda tooni ka septembrikuistel üldvalimistel. Küsitlustest nähtub, et oma esimese parlamendikoha võivad võita ka paremäärmuslikud Rootsi Demokraadid.

Kõige pingelisem on olukord tööstuslinnas Södertäljes, kus elab 8000 iraaklast, paljud neist suurtest kortermajadest kujunenud getodes.

Sotsiaaldemokraadist linnapea Anders Lago ütleb, et avalike teenuste sektor sellisele koormusele enam kaua vastu ei pea.

«Meil on vaja uut süsteemi, Södertälje ei suuda kõikide eest hoolt kanda,» ütleb ta. Peale kõige muu on Rootsi pettunud, et teised Euroopa Liidu riigid rohkem põgenikke vastu pole võtnud.

Enne kohtuotsust langes Rootsi osaks 60 protsenti iraklaaklaste asüülitaotlustest ELis. Kriitikute hinnangul läheb Rootsi valitsuse sõnum ülejäänud Euroopale ja ka põgenikele kalliks maksma.

Hiljuti sattus Rootsi ka ÜRO pahameele alla, et varjupaigaotsijaid vägivaldsele olukorrale vaatamata vägisi Iraaki tagasi toimetatakse.

Rootsi migratsiooniameti juriidilise osakonna juhataja Mikael Ribbenvik ütles, et nad saatsid hiljuti laiali uued soovitused võtta arvesse vähemuste tagakiusu Iraagis.

Mis on ehk märk sellest, et Rootsi ei soovi oma humanitaarsest aupaistest lõplikult loobuda. Riyadi jaoks, kelle lisaks USA sidemetele teeb Iraagis märklauaks ka tema kristlik usk, on rong aga ilmselt juba läinud.

«Ma ei peagi ju siia jääma,» ütles ta Rootsi Raadiole. «Saatke mind ükskõik kuhu, ainult mitte Iraaki.»
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus