Erakond Eestimaa Rohelised sai parteiks alles äsja, 25. novembril 2006, ent Postimehes avaldatud uuringufirma Emor andmed näitasid, et rahva toetus on uuele poliitjõule kahekordistunud. Rohelised on tõusnud 11%-lise populaarsusega kolmandaks parteiks Keskerakonna ja Reformierakonna järel. Erakonna eestkõneleja keemik Marek Strandbergi sõnul tähendab see seda, et rohelise partei jaoks on aeg küps ning populaarsuse põhjuseks on ennekõike inimeste mure selliste globaalrobleemide pärast nagu kliimamuutused ja energiajulgeolek.
Uus energia kindlustab Eesti julgeolekut Rohelise erakonna valmislausung – “uus energia” kätkeb endas väga olulisi sõnumeid. See tähendab kiiret üleminekut loodussõbralikule taastuvenergeetikale, eriti avamere tuuleparkide kasutamisele, mis omakorda oleks seotud merealuse kaabli kaudu Rootsi energiasüsteemiga.
Kahjuks teatakse vähe tõsiasja, et Venemaa poolelt võib soovi korral meie energiasüsteemi välja lülitada mõne tunni jooksul. Roheliste kava tähendaks meie energiasüsteemi lahtisidumist Venamaa omast ning sõltuvuse kahandamist vene gaasi- ja naftatarnetest, jättes nii vähem võimalusi Eesti poliitika mõjutamiseks. Kõnealune oht on täiesti reaalne, vaadates Venemaa sekkumist Ukraina asjadesse ning venemeelse peaministri võimuleaitamist. Energia- ja majandusblokaad Gruusia vastu on karm näide naaberriigi tujudest ja manipuleerimisest “energiarelva” abil. Moodsa maailma ohud on paljuski seotud võitlusega ressursside ja maavarade pärast. Lisaks sellele peaks vähemalt kolmandiku Eesti energiavajadusest katma biomassi kasutatavate koostootmisjaamade poolt. Igal juhul peame järk-järgult vabanema saastavast põlevkivikaevandamisest, kuna sellest pärineb üle 90% meie keskkonnamõjudest.
Rahvuse püsimine Põhiseadus nõuab, et riik peab tagama Eesti rahvuse säilimise. Meie pikaajaline sõltuvus välisjõududest on kahandanud usku eestlaste võimesse oma maa saatuse üle otsustada. Selleks on vajalik peremehehoiak, uhkus oma rahva ja kodumaa üle, kus lühiajalise majandusliku kasu nimel ei toodaks ohvriks pikaajalisi sihte ning rahva ja keskkonna jätkusuutlikkust omal maal. Me kuuleme üha rohkem tankeriõnnetustest meie vetes. Oludes, kus vene naftat transportivate tankerite liikumistihedus võib kahekordistuda, oleme pidevalt Damoklese mõõga all. Sealjuures võtab Venemaa kogu kasumi, ent Eesti rahval tuleb kinni maksta tekitatud keskkonnakahjud. Rahva püsimiseks tuleb kaitsta oma kodupinda, mitte riskida vene naftaveostest tulenevate kahjudega. Ka järgmised põlvkonnad peavad Eestis saama elada ohtlikest mürkidest, naftast ja tuumajäätmetest rikkumata maal ning sööma puhast toitu.
Kodukava toetab perede kasvu Rahvaarvu püsimiseks ja kasvatamiseks on mõeldud roheliste kodukava. Selle järgi tuleb luua riiklik toetusprogramm säästlike kodude ehitamiseks või vanade renoveerimiseks. Toetuse suurus pannakse sõltuvusse laste arvust ja energiasäästu ulatusest. Kokkuvõttes saab ühiskond võimsa vahendi meie tarbimiskäitumise kujundamiseks ja ressursside kokkuhoiuks. Praeguste energeetiliselt priiskavate uuselamute ehitamine võib paljudele osutuda koormavaks. Eesti majanduse probleemiks on liigne ressursi- ja energiamahukus. Ühe rikkuseühiku tootmiseks kasutame 10 korda rohkem energiat kui taanlased.
Roheline tee on Eesti Tee Eesti rohelised jagavad Lääne roheliste olulisi arusaamu keskkonnakaitsest, energiast ja majandusest, ent me ei kopeeri midagi mehaaniliselt Eesti poliitlisse ruumi, vaid vaatame asju meie endi vaatenurgast. Me peame õigeks tugevat NATO koostööd ja riigikaitset, nõudes totaalkaitsedoktriini elluviimist. Riigikaitse vundamendiks peab jääma ajateenistus, mis on täiendatud kutseliste üksustega nagu Scoutspataljon. Kutselise elemendi kaudu tagame meie tõhusa osalemise rahuvalvemissioonidel ning alalise valmisoleku. Totaalkaitse all mõistame ka tsiviilstruktuuride põhjalikku valmisolekut sõjaajaks ning üldrahvaliku vastupanu ettevalmistamist võimaliku ründe puhuks.
Lisaks tahavad rohelised täiendada meie tavapärast esindusdemokraatiat rahvaalgatuslike referendumite võimalusega. See aitaks vältida võimu võõrandumist rahvast. Sveitsh on selles osas suunanäitaja. Rohelised ei sammu tavapärasel vasak-parem skaala maanteel, vaid on teejuhiks rohelise tee käijatele. Roheline tee on Eesti tee. Püsimajäämise tee.
Anti Poolamets
Erakond Eestimaa rohelised juhatuse liige
Kandideerib Riigikogu valmistel 2. ringkonnas, Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosas
Sisekaitsekadeemia riigiõiguse õppejõud
www.roheline.erakond.ee