Ritmika klubi tähistab 30. aastapäeva
Sport | 14 May 2010  | Kaire TensudaEesti Elu
Ritmika klubi tähistab oma 30. aastapäeva 28. mail toimuva kevadkontserdiga. Juubeli eel on aga sobilik heita pilk nendesse kolme aastakümnesse, millest rääkis Eesti Elule klubi president Annely Riga.

Klubi asutasid Siina Kasekamp ja Annely Riga 1980. aastal, ametlikult alustati tegevust septembris. Juba esimesel aastal oli ligi 300 võimlejat ja algul olid nemad kahekesi ka ainukesed treenerid. Oma võimla oli esialgu ainult unistuseks, nii renditi erinevate koolide ja kirikute saale üle terve linna. Niimoodi toimus see 14 aastat.

Ritmika algusaegadel olid ainult harrastusvõimlejate rühmad: lapsed (alates 4 a.), noored ja naised. Naisrühmasid oli rohkesti. Võistlusvõimlemisega siis ei tegeldud, harrastusrühmad tegutsesid n-ö hobi korras ja enese rõõmuks.
Annely Riga koos EV aupeakonsul Laas Leivatiga peale autasustamist Kanada Eestlaste Teenetemärgiga 24. veebruaril 2009. Foto erakogust

1985.a. toodi sisse iluvõimlemine ehk võistlusvõimlemine, seda nii rühma- kui individuaaltasandil. Alustati provintsi tasemel võistlemist, hiljem jõuti riiklikule tasemele.

1994.a. läks Siina Kasekamp pensionile. Samal aastal ostis Annely Riga võimla, mis asus Finch Ave. ja Hwy 400 rajoonis. Tänu uuele võimlale sai tõsisemalt võistlusvõimlemisega tegelema hakata. Harrastusrühmad jäid edasi ka koolide saalidesse, kuna oma võimlas sai ju harjutada ainult üks rühm korraga.

Kuna algul olid treenerid vaid Siina Kasekamp ja Annely Riga, tekkis peatselt vajadus ka rohkemate treenerite järele. Neid koolitati välja oma klubi endiste võimlejate seast. Treenereid on tulnud ka teistest riikidest, mitmed Eestist — näiteks kauaaegsed treenerid Helle Varrik (alates 1992.a.) ja Kairi Tirel (alates 1998.a.); käinud on ka külalistreenereid. 30 aasta jooksul on Ritmika klubil olnud üle 60 treeneri; momendil tegutseb aktiivselt 7.

Ritmika klubist võrsunud võimlejad on võistlenud ka kahtedel olümpiamängudel, mis on suurepärane saavutus: Mary Sanders 2004.a. Ateenas ja Alexandra Orlando 2008.a. Beijingis. Alexandra Orlando oli väga edukas ka 2006.a. Melbourne’is toimunud Pan-Am mängudel, kus ta sai 6 kuldmedalit. Annely sõnul on Ritmika klubi oma kõrgtaseme saavutanud — jõudnud olümpiamängudele. Ta märgib, et olümpiale jõudmine on lausa imeasi, kuna toetused selle ala sportlastele on väikesed ja raske on leida sponsoreid.

Alates 1998.—99. aastast on Ritmika võimlejad, kes olid rahvusnaiskonnas, esindanud Kanadat maailmameistrivõistlustel üle terve maailma.

Lisaks on Ritmikal alati olnud ka eliitrühmad, kes esindavad klubi igasugustel üritustel — kohalikest rahvusvahelisteni. Üks suurepärane üritus on iga nelja aasta tagant mõnes Euroopa riigis toimuv Gymnaestrada, millistest on Ritmika osa võtnud alates aastast 1984. Käidud on Taanis, Hollandis, Saksamaal, Austrias jm. Gymnaestrada on huvitav ülemaailmne üritus, kus umbes 30.000 võimlejat saavad nädalaks kokku, lisaks esinemistele saab ka omavahel tuttavaks. Üritus lõpeb alati galaga.

Uueks suunaks võistlusvõimlemises on nüüd esteetiline rühmvõimlemine — AGG. Seda võistlusharu on edasi arendatud selle nime all alates 2000. aastast. 2003.a. loodi vastav rahvusvaheline föderatsioon IFAGG. Annely Riga on olnud selle föderatsiooni board member algusest saadik.

Samuti on ta kõrgema järgu kohtunik, olles käinud hindamas kõikidel maailmameistrivõistlustel alates 2000. aastast.

1997.a. loodi Ontario rühmvõimlemise komitee poolt Red Ribbon — rühmvõimlemise võistlus. Erinevatel aastatel viivad seda läbi erinevad klubid ja Ritmikal on olnud see au 5—6 korral. Selles on olnud suur panus ka treeneritel Helle Varrikul ja Kairi Tirelil.

2007.a. korraldasid Ritmika ja Kalev Estienne Torontos AGG maailmameistrivõistlused, millest võttis osa 28 võistkonda 12 maalt. Üritus oli väga edukas ja korraldamise eesmärgiks AGG suurem tutvustamine Kanadas.

Tänavused AGG maailmameistrivõistlused toimuvad Bulgaarias Varnas, kuhu Annely läheb kohtunikuna.

Juba viis aastat on Ritmika klubil uus võimla, mis asub Vaughanis.

Aastakümnete jooksul on Ritmikast käinud läbi väga palju eesti lapsi, noori ja naisi. Mõnedest eesti peredest on Ritmikas olnud aastate jooksul kolm generatsiooni; pole haruldane seegi, et korraga on rühmades emad ja tütred. Võimlemise pisik on n-ö peres sees ja kandub edasi. Selles leitakse ühtaegu nii meelelahutust kui vajalikku tegevust kehale ja vaimule.

Tublilt tegutseb juba 30 aastat naisrühm; osa rühma liikmetest on seal võimelnud kogu selle tegutsemise aja. Sel aastal on neist pooled eestlannad: Juta Lugus, Linda Tulving, Helle Varrik, Mia Tein, Anne Osso, Tiina Trallman, Elle Eljand.

Rääkides võimlemisest laiemalt leiab Annely, et see on tütarlapse jaoks üks parimaid spordialasid: arendab koordinatsiooni, graatsilisust, liikuvust, musikaalsust, osavust ja hoiab keha vormis. Kõik, kes on läinud iluvõimlemisest edasi muud sporti tegema, on saavutanud ka seal häid tulemusi. Mida varem võimlemisega alustada, seda parem; ja eesmärk ei pea sugugi olema võistlusvõimlemine, vaid teha midagi, mis iseenese jaoks nauditav. Iluvõimlemine ehk võistlusvõimlemine on vaid üks osa sellest. Kõrgema järgu võimlejatele annab see sport aga ka võimaluse reisida üle terve maailma.

Ritmikast on kujunenud omamoodi pere, väidab Annely, kelle jaoks on see olnud elutöö — ikkagi 30 aastat! Rõõmuga kutsub ta kõiki huvilisi Ritmika kevadesinemisele, mis toimub 28. mail kl 7 õ York University Sandra Faire & Ivan Fecan teatris.
Lõbus naiste rühm rahvusvahelisel Gymnaestradal Saksamaal. Foto erakogust

Ritmika novice ja junior eliitrühmad võidukarikatega peale
Ontario rühmvõimlemise võistlusi koos treenerite Helle Varriku (vas.) ja
Annely Rigaga (par.). Foto erakogust


 
Sport