Ringkonnakohus: Eestis ei saa samasooliste abielu kehtivaks lugeda
Eestlased Eestis 23 Nov 2017  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Helen Mihelson
 - pics/2017/11/50698_001_t.jpg

reporter
23. november 2017
Eesti-ameerika paar. | FOTO: ERR/«Pealtnägija»
https://www.postimees.ee/43208...
Tallinna ringkonnakohus tühistas halduskohtu jaanuarikuise otsuse, millega kohustati politsei- ja piirivalveametit andma tähtajalist elamisluba eestlannaga abiellunud USA kodanikust naisele.

Teise astme kohus asus seisukohale, et 2015. aasta oktoobris, mil naised Ameerika Ühendriikides abiellusid, oli eestlanna elukohaks Eesti Vabariik, mitte USA, kus ta sel ajal viisavabadusprogrammi raames ajutiselt viibis. Kohus leidis, et kuna Eestis ei ole võimalik sõlmida abielusid samasooliste isikute vahel, ei saa lugeda sõlmitud abielu Eestis kehtivaks.

USAs abiellunud naised esitasid halduskohtule kaebuse pärast seda, kui USA kodanik oli PPA-le esitanud tähtajalise elamisloa taotluse Eestis püsivalt elava abikaasa juurde elama asumiseks, kuid PPA keeldus. Amet põhjendas otsust muu hulgas sellega, et paari ei tunnustata Eesti õigusruumis abikaasadena.

PPA märkis, et kuni Eestis ei muudeta abielu legaaldefinitsiooni perekonnaseaduses või ei täiendata välismaalaste seadust, pole võimalik anda elamisluba samast soost isiku juurde elama asumiseks.
Halduskohus asus naiste poolele

Tallinna halduskohus rahuldas jaanuaris kaebuse, kohustades PPAd elamisloataotluse osas uut otsust tegema. Halduskohus asus seisukohale, et abiellumisel oli naiste elukohaks USA, kuivõrd kaebajad väitsid haldusmenetluses, et elavad kordamööda teineteise kodakondsusriigis ning perekond loodi ajal, mil Eesti kodanikust abikaasa viibis USAs.

Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustunud ja leidis, et oluliseks näitajaks elukoha kindlakstegemisel on isiku tahe vastavasse kohta elama asuda.

«Ainuüksi kolm kuud US-s viibimist ei muutnud seda riiki [tema] elukohaks. [Ta] läks USA-sse teadmisega, et tal on viisaeeskirjade kohaselt võimalik viibida seal vaid 90 päeva. Ta ei astunud USAs mingeid samme selleks, et oma riigis viibimist muul viisil pikemaajaliselt seadustada, sealhulgas ei taotlenud immigrandi viisat, sest kaebajad otsustasid asuda ühiselt elama Eestisse,» märkis ringkonnakohus tänases otsuses.

Kuivõrd Eesti kodanikust kaebaja elukohariigiks oli ja on Eesti ning siin ei ole võimalik sõlmida abielusid samasooliste isikute vahel, ei saa kaebajate vahel sõlmitud abielu lugeda Eestis kehtivaks, tõdes ringkonnakohus. Kohus lisas, et kaebajate abielu oleks Eestis kehtiv, kui perekonnaseaduses sisalduv tingimus, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, oleks vastuolus põhiseadusega.

Ringkonnakohus nõustus PPAga, et põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni sätted ning Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ei näe ette samasooliste isikute õigust abielluda. Riik peab samasoolistele isikutele tagama võimaluse soovi korral koos elada ja oma kooselu registreerida, kuid see ei pea toimuma abiellumise teel.

Nii kehtib Eestis kooseluseadus, mis võimaldab kahel füüsilisel isikul soost sõltumata sõlmida kooselulepingu. «Asjaolu, et riik pole käesoleva ajani suutnud vastu võtta kooseluseaduse rakendusakte, ei tähenda, et abielu institutsiooni tuleks hakata sisustama laiemalt,» märkis kohus.
Pole ka kooselulepingut

Ringkonnakohus lähtus otsuse tegemisel muu hulgas sellestki, et kaebajad ei ole sõlminud ka kooselulepingut ning seetõttu puudub nende vahel mistahes kehtiv registreeritud kooselu vorm.

«Piirang, et kooselu peab olema ametlikult registreeritud, on põhjendatud. Kuna kaebajate abielu ei ole Eestis kehtiv ning kooselu pole registreeritud ka muul viisil, pole asjakohane käesoleva haldusasja raames hakata kontrollima, kas välismaalaste seadus on põhiseaduspärane osas, millega see ei näe ette registreeritud elukaaslase õigust taotleda elamisluba. See küsimus muutub aktuaalseks siis, kui kaebajad peaksid sõlmima kooselulepingu ning PPA ka seejärel keeldub USA kodanikust abikaasale tähtajalise elamisloa andmisest,» leidis kohus.

Sarah ja Kristiina Raud sõlmisid 2015. aastal Ameerika Ühendriikides seadusliku abielu, paar soovis alustada oma kooselu Eestis. Kuna välismaalasel on võimalik Eesti elamisluba saada eestlasega abielludes, taotles Sarah Raud seda tunamullu politsei- ja piirivalveametilt (PPA). Amet keeldus elamisloa väljastamisest, sest nende tõlgenduses ei näe välismaalaste seadus ette elamisloa andmist samasoolisele abikaasale. Kujunenud olukord tähendas paarile, et Sarah sai Eestis turistiviisaga viibida korraga üksnes kolm kuud, pärast mida oli tal keelatud riiki kolme kuu vältel siseneda.

Paari lugu jutustas esimest korda ETV saade «Pealtnägija». Loe pikemalt «Pealtnägija» eetris olnud lugu: Lahku kolima sunnitud eesti-ameerika lesbipaar plaanib Eesti riigi vastu kohtusse minna.

Otsuse peale võib riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Paar pöördub riigikohtusse

Sarah ja Kristiina Raud teatasid pressiteate vahendusel, et on otsustanud pöörduda oma õiguste kaitseks riigikohtusse.

«Kui jätaksime otsuse edasi kaebamata, tähendaks see meie jaoks paraku taas lahkukolimist. Advokaadiga konsulteerinuna leiame, et meil on piisavalt alust oma murega riigikohtusse pöörduda,» sõnas Kristiina Raud.

Sarah ja Kristiina kohtutee on võimalikuks saanud tänu Hedman Partners advokaadibüroo vabatahtlikule tööle ja toetajatele, kes on strateegilise hagelemise tarbeks annetanud raha Eesti Inimõiguste Keskusele. Keskuse juhi Kari Käsperi sõnul ei saa tänase ringkonnakohtu otsusega mitmes osas nõustuda ning vaieldavaid nüansse on otsuses mitmeid, mille osas oleks vaja saada riigikohtu seisukohta.

«Leiame, et see, kas Kristiina elas abielu sõlmimise ajal Eestis või Ameerika Ühendriikides, on vaid üks vaieldav asjaolu. Kaugsuhtes oleva paarina elasid nad seal, kus neil parasjagu oli võimalik koos elada, ja nii kaua, kui neil seda lubati,» rääkis Käsper.

Oluliselt küsitavam on Käsperi sõnul aga ringkonnakohtu seisukoht, et kuna Kristiinal ja Sarah’l on Eestis sõlmimata kooseluleping, puudub nende vahel mistahes kehtiv kooselu vorm. Ta tõi välja, et tollal, kui Sarah ja Kristiina abiellusid, ei olnud kooselulepingu sõlmimine Eestis võimalik. Lisaks, kui Sarah ja Kristiina püüdsid kooselulepingut sõlmida tagantjärele 2016. aastal, keeldusid nende kooselu registreerimast kolm Eesti notarit. Nad said tollal ka Notarite Kojalt kirjaliku seisukoha, kus öeldi, et paar, kes on välisriigis abielu registreerinud, täiendavalt kooselulepingut enam sõlmida ei saa.
 
    Trüki   E-post   FB     

Kommentaar:

 

Ära postita roppusi, ärireklaami, autorikaitse alla kuuluvaid materjale või teksti mis halvustab põhjendamatult teisi isikuid. EWR jätab endale õiguse kustutada mistahes kommentaari. Kommentaarid esindavad kirjutaja isiklikke seisukohti.
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus