Kui midagi ette ei võeta, jäävad Peterburi Jaani koguduse liikmed peagi ilma võimalusest saada osa eestikeelsest jumalasõnast, sest Eesti riik on lõpetamas vaimulike lähetuse rahastamise.

Koguduse liige Külli Sulg kirjutab kultuuriminister Rein Langile saadetud kirjas, et rahvuskaaslaste 2004-2008 ning 2009-2013 programmide kohaselt on Eesti riik eelnevatel aastatel toetanud Peterburi Jaani koguduses eestikeelsete jumalateenistuste ja kiriklike talituste läbiviimist kaks korda kuus. Jaanuaris aga teatas Eestist saabunud pastor Enn Salveste kogudusele, et alates käesoleva aasta märtsist ei ole EELK-l enam võimalik lähetada Peterburi oma vaimulikke, sest programmi raames on lõpetatud selle tegevusala rahastamine.

Nüüd pöördubki kogudus kultuuriministri poole palvega aidata kaasa probleemi lahendamisele ning leida võimalus Peterburis jumalateenistusi läbibiivate vaimulike viisa-, sõidu- ja lähetuskulude katmiseks rahvuskaaslaste programmi rakendamiseks eraldatud summadest.

Kogudus juhib tähelepanu sellele, et Jaani kirik on Peterburis ja Leningradi oblastis ainus koht, kus on kaks korda kuus võimalik kuulata eestikeelset jumalasõna.

"Regiooni eestlaskonnale on eestikeelsed jumalateenistused (samuti eesti keele päevad) sündmused, mida on võimatu alahinnata pidades silmas rahvusliku identiteedi säilitamise eesmärke. Mainimisväärt on ka see fakt, et nüüd, mil Jaani kogudus omab renoveeritud oma kirikut, lõpetatakse koguduse teenimine kodueesti vaimulike poolt!", rõhutas Külli Sulg.

Kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Ave Toots-Erelt ütles ERRi uudisteportaalile, et jumalateenistuste läbiviimine Peterburis on olnud EELK ülesanne, kuid ministeerium ei ole antud küsimuses veel oma seisukohta kujundanud.

EELK avalike suhete juhi Arho Tuhkru kinnitusel leiab kirik Peterburi jaoks vaimulikud lähikuudeks. "Venekeelses ja õigeusklikus kultuuriruumis on väga tugev rahvuse ning identiteedi kandja just luterlik kirik, mis tagab koos keeleõpe ja seltside tegevusega kestva rahvusidentiteedi säilimise," märkis Tuhkru.

Ta selgitas, et Venemaal vajab Eesti-poolset tuge ka Novosibirsk ja selle ümbrus, Krasnojarsk ning teised piirkonnad, kus elab eesti luterlasi.

Rahvuskaaslaste programmi tegevust viivad läbi Eesti haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, siseministeerium ja välisministeerium. Programmi üheks eesmärgiks on toetada kirikute ja kogudushonete korrastamist ning eestikeelsete kiriklike toimingute korraldamist.

Samuti näeb programm ette väliseestlaste vajaduste kaardistamist kiriklike talituste osas, aidatakse kaasa koguduste vaimuliku teenimise korraldamisele ning koguduste varustamist vajaliku vaimuliku kirjanduse ja kirikutarvetega.

Sven Randlaid ERR

Märkmed: