Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland esines Riigikogu ees avaldusega, milles teatas, et astub Riigikogu aseesimehe kohalt tagasi seoses Europarlamendi liikmeks valimisega.

Eesti Panga president Andres Lipstok esitas Riigikogule tagasivaade Eesti majanduse tegevuskeskkonnast 2008. aastal ning ülevaate Eesti Panga tegevusest laiemalt. Lipstok tuletas meelde, et Euroopa keskpankade süsteemi kuuluva Eesti Panga põhieesmärk on tagada hinnastabiilsus Eestis. Selle eesmärgi saavutamiseks toetutakse euro suhtes rangelt fikseeritud kursile, valuutakomitee süsteemile ja Euroopa Liidu vahetuskursi mehhanismile ERM-2. Lipstoki sõnul on hinnatõusu 2008. aastal alanud pidurdamine ja tarbijahindade kasvu tempo peatumine viimastel kuudel kinnitanud meie süsteemi tulemuslikkust. Selleks ja järgmiseks aastaks prognoosib Eesti Pank hinnataseme mõningast langust. „On selge, et mitte mingeid muutusi Eesti rahapoliitikas ega rahapoliitilises raamistikus ei tehta ega tohigi teha. Eesti krooni kurss jääb muutumatuks ja euroala liikmeks saame praeguse vahetuskursiga. Hinna stabiilsus on üks kõige olulisem tegur majanduskasvu toetamisel,” rõhutas Lipstok.

Eesti Panga teise põhiülesandena nimetas panga president finantssüsteemi stabiilsust, eriti pangandussüsteemi usaldusväärsuse toetamist. Lipstok: „Eesti Pank on hoidnud pankade kapitali adekvaatsuse kohustusliku miinimummäära 10 % tasemel ning suurendanud kohustuslikku reservimäära 15 %-ni kõigist pankade kohustustest. Pangad on kriisiga siiani hästi toime tulnud. Eesti pangandussüsteemi keskmine kapitali adekvaatsus on täna üle 22%.” Lipstok märkis, et Eesti on viimase poole aastaga nii era- kui ka avalikus sektoris võetud meetmetega parandanud võimalusi kriisist ülesaamiseks. Seda kinnitavad enamiku reitinguagentuuride positiivsed hinnangud Eesti väljavaadete kohta ning äsja lõppenud IMF missiooni visiidi tulemused.

Finantsinspektsiooni aastaaruandega esines Riigikogu ees Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein, kes andis ülevaate finantsmaailmas toimuvatest muutustest ja sellega seoses Finantsinspektsiooni tegevusest. Malmstein peatus oma ettekandes globaalse finantskriisi põhjustel ja selle mõningatel õppetundidel, Eesti finantssektori hetkeseisul ja inspektsiooni uutel algatustel ja ettepanekutel.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse eelnõu (447 SE) teine lugemine. Raamseadusena käsitleb nimetatud eelnõu kriisiolukordi üldisemalt, korrastab kriisireguleerimissüsteemi õiguslikke aluseid ning teeb muudatusi ja täiendusi kriisireguleerimisalaste ülesannete täitmise korralduses nii funktsionaalsel kui ka territoriaalsel tasandil. Olulise lisandväärtusena reguleerib eelnõu elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise korraldust palju põhjalikumalt kui kehtiv seadus, samuti kaitseväe kasutamist sisejulgeoleku tagamiseks olukorras, kus eriolukorda pole välja kuulutatud. Eelnõu suunati kolmandale lugemisele.

Põhiseaduskomisjoni kui juhtivkomisjoni ettepanekul lõpetati valitsuse algatatud erakorralise seisukorra seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (448 SE) teine lugemine. Eelnõu eesmärk on ajakohastada erakorralise seisukorra seaduse regulatsiooni. Eelnõu käsitleb muuhulgas massiliste korratustega seotud olukordi, täpsustab põhiseaduslikku korda ähvardava ohu mõistet ja selle väljakuulutamise aluseid. Vägivaldse massilise korratusena käesoleva eelnõu tähenduses mõistetakse rahvahulga poolt vägivaldsete õigusvastaste tegude toimepanemist: varalise kahju tekitamist ja elu või tervist ohustavat tegevust. Eelnõu kohaselt võib valitsus massiliste rahutuste korral otsustada kaitseväe või kaitseliidu kasutamise kuni erakorralise seisukorra lõpetamiseni. Eelnõu suunati teisele lugemisele.


11. juuni 2009

Riigikogu pressitalitus

Märkmed: