Hanneli Rudi PM

Riigi poolt makstavat Eestisse tagasipöördumise toetust taotlevad peamiselt tööealised, alla 45-aastased inimesed. Kodumaale tulijate seas on arvukalt neid, kes lahkusid siit 90ndate aastate alguses.

«Vanuseliselt on tagasipöördujad enamasti tööealised ja alla 45-aastased. Pensioniealisi on võrdlemisi vähe,» rääkis Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse kodanikuhariduse ja rände üksuse koordinaator Martin Eber Postimees.ee’le. Ta lisas, et valdav enamik tuleb üksi ja üksikult saabunute pereliikmed tulevad tihtipeale hiljem järele. Aga ka perekonnana naasmine pole Eberi kinnitusel mingi erand.

Tema kolleegi, kodanikuhariduse ja rände üksuse juhi Rain Sanniku sõnul on paljud toetuse taotlejatest pärit Eestist, kuid on siit kunagi lahkunud ja olnud 10 või rohkem aastat ära ning soovivad nüüd tagasi pöörduda.

Nii on näiteks kodumaa tee jalge alla võtnute seas üksjagu neid, kes on abiellunud välismaale, kuid soovivad nüüd tagasi tulla. Tullakse siis kas koos perega, abikaasa surma või lahutuse tõttu ise koos lapsega.

Samas on taotlejate seas neid, kes Eesti kodanike või etniliste eestlastena on sündinud mujal ja soovivad Eestisse pöörduda Venemaalt, Soomest, Rootsist ja eelkõige teistest Euroopa riikidest. Üksikutel juhtudel on tagasipöördumise taotlejad pärit teistelt mandritelt.

«Mäletan, et eelmisel aastal pöördus Eestisse teiste seas näiteks Rootsis sündinud ja kasvanud väliseestlasest mees koos oma britist naise ja kolme väikese lapsega,» tõi Sannik ühe näite.

Eelmisel aastal saabusid pooled tagasitulijatest Venemaalt, aga naasjaid oli ka Ameerika Ühendriikidest, Ukrainast, Soomest, Rootsist, Poolast, Valgevenest, Luxemburgist ja Gruusiast. Eesti jaoks eksootilisteski riikidest oli kodumaale tulijaid Boliiviast, Ecuadorist ja Hispaaniast.

Sel aastal on tagasipöördumistoetus määratud 26 inimesele. Sanniku sõnul on soovijaid olnud rohkem, aga kahjuks pole nad vastanud toodud tingimustele.

Masu kärpis Eestisse tulijate ridu

Aastate jooksul on tagasipöördumistoetuse taotlejate arv suuresti kõikunud. Kui 2007. aastal oli naasjaid 144 ja 2008. aastal maksti toetust 242 inimesele, siis tunamullu oli neid kõigest 42.


«2007. aastal alguse saanud tõusu võib seostada paar aastat varem toimunud juhatuse vahetuse ning teavitustöö suurenemisega, aga ka asjaoluga, et tol ajal läks Eesti majandusel hästi ning mitmedki üheksakümnendatel aastatel teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse välja rännanud kodanikud otsustasid kodumaale naasta,» selgitas Martin Eber.

Pärast majandussurutise saabumist järsult vähenenud tagasipöördumistoetuse taotlemise põhjuseks on Eberi arvates tõenäoliselt see, et inimeste julgus suur elumuudatus kolimise näol ette võtta vähenes ebakindla tuleviku tõttu märkimisväärselt.

Eelmisel aastal määratud toetustest oli kõige väiksem 543 eurot (8500 krooni) ja kõige suurem 1917 eurot (30 000 krooni), mis oli ka lubatud maksimum. Mullu ei jäänud ükski toetus rahapuudusel rahuldamata.

Sel aastal on seni määratud toetustest olnud kõige väiksem 500 eurot ja ka tänavu on jõutud määrata lubatud maksimum ehk 2000 eurot. «Siinkohal rõhutan veel kord, et toetuse määramisel hinnatakse iga kord selle tegelikku vajadust ja sellest sõltub siis ka selle suurus, pidades samal ajal silmas ka eelarve piiratust,» lisas Sannik.

Tagasipöördumistoetuste maksmiseks on riik tänavu eraldanud 60 077 eurot. Tagasipöördumistoetuse taotleja peab Sanniku sõnul olema Eesti kodanik või Eesti elamisluba omav etniline eestlane, kes on Eestist emigreerunud vähemalt 10 aasta eest või sündinud välisriigis, on naasnud püsivalt Eestisse elama hiljemalt pool aastat enne taotluse esitamist ja registreerinud oma elukoha Eesti rahvastikuregistris, on säilitanud sideme Eesti kultuuriruumiga, austab Eesti riiki ja järgib selle põhiseaduslikku korda ning vajab oma majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks.

Tagasipöördumistoetuse maksmine ja summa suurus otsustatakse iga juhtumit eraldi kaaludes ning toetuse suurus ei või kokku ületada 2000 eurot taotleja kohta.

Märkmed: