Täna, Läti leegionäride mitteametlikul mälestuspäeval kogunes Riias vabadussamba Milda juurde mitu tuhat inimest. Politsei teatel tõsiseid vahejuhtumeid ei olnud.

Juba kell 9 hommikul, kaks tundi enne leegionäride ja nende toetajate rongkäigu algust kogunesid vabadussamba juurde natsismiohvrite mälestuseks pärga ja lilli panema protestijad, kes nimetavad endid antifašistideks. Nende seas olid Europarlamendi saadik Tatjana Ždanok ja Simon Wiesenthali keskuse Jeruusalemma osakonna direktor natsikütt Efraim Zuroff. Venekeelne Läti Delfi jt märgivad, et osalejate hulgas oli ka Eestist saabunuid.

Vabadussammast ümbritseva ajutise piirdetara taha püstitasid ennast antifašistideks nimetavad protestijad kaheksa võllataolist puitkonstruktsiooni, mis väidetavalt peavad sümboliseerima koonduslaagri piirdetara. Hiljem kinnitasid nad nende külge fotod natside koonduslaagrites toime pandud kuritegudest.

Kell 10 algas Riia Toomkirikus jumalateenistus leegionäride mälestuseks, kohal oli umbes 300 inimest.

Kell 11.10 hakkas rongkäik isamaalisi laule lauldes Toomkiriku juurest vabadussamba poole liikuma. Kolonni eesotsas oli mitu seimi saadikut. Erinevatel andmetel marssis rongkäigus 500 kuni 1500 inimest. Kui rongkäik vähem kui poole tunniga kohale jõudis, pandi mälestussamba juurde lilli. Delfi korrespondendi teatel oli kohal mitu tuhat inimest. Rahvahulgast veidi eemal seisis umbes 30-st inimesest koosnenud leegionäride ja nende pooldajate vastu protestijate pikett.

Lillede asetamine Milda juurde kestis üle poole tunni. Politsei tõkestas vastaspoolte katsed sõnasõtta või käsikähmlusse astuda. Lõpuks luges pastor Guntis Kalme lühikese palve langenud sõjameeste mälestuseks. Kella 12.30 paiku hakkas väljak tühjenema.

"Prognoosid võimalikest kokkupõrgetest ei osutunud, nagu ikka, õigeiks," märkis Delfi. Politsei teatel tõsiseid vahejuhtumeid ei olnud. Kinni peeti kolm inimest: üks natsi-Saksamaa ja teine Nõukogude sümboolika kasutamise eest, kolmas oli seganud politseinike tööd.

Täna toimus ja toimub Riias ja mujal Lätis veel mitmeid leegionäride päeva tähistamise üritusi, aga ka seda taunivaid aktsioone.

Läti seim kinnitas leegionäride mälestuspäeva ametlikuks tähtpäevaks 1998. aastal, kuid juba kaks aastat hiljem muutis enda otsuse ära ning kaotas 16. märtsi pühade ja tähtpäevade seadusest. Mõnede vaatlejate hinnangul tehti seda rahvusvahelise ja diplomaatilise surve tõttu.

Heikki Aasaru

Märkmed: