RETRO | Lastekodulapselt võttis korteri nüüdne Eesti Panga direktor :ÔHTULEHT (1)
Eestlased Eestis 16 Apr 2017  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2017/04/49575_001_t.jpg

Kolm kuud peadirektorita olnud maksu- ja tolliamet saab uueks direktoriks Eesti Panga endise juhi, rahandusminister Sven Sesteri kursavenna Valdur Laidi. Ministeerium kinnitas Laidi sobivust ja uus juht alustab tööd 1. juunil.
 - pics/2017/04/49575_003_t.jpg
Valdur Laid foto:Andras Kralla

Laid on olnud Eesti Panga tegevdirektor, Elioni peadirektor, Telia Soome juht, aga olnud osapool ka pikantses loos, kus lastekodulapse korteri endale sai. Lugu ilmus esimest korda SL Õhtulehes 20. novembril 2000.

Lastekodulapselt võttis korteri nüüdne Eesti Panga direktor

Ühendriikide pankuriperekonna poolt neli aastat tagasi Eestist lapsendatud Natalja oli pärast vanaema ja ema surma Tallinnas Kuldnoka tänaval asuva kooperatiivkorteri pärija. Majaelanike sõnul jäeti Natalja korterist pettusega ilma. Sinna kolis Eesti Panga praegune direktor Valdur Laid.


Natalja sattus lastekodusse ja lisaks kõigele jäeti ta ka korterist ilma, kinnitab aastaid tüdrukutirtsu tundnud ja tema elu pärast pisaraid valanud Leida. Läinud neljapäeval olid Kuldnoka tänav 6 maja mõned elanikud linnakohtus, et seal dokumentidega tõestada, kuidas praegu 12aastane Natalja jäeti seitse aastat tagasi pettusega ilma kahetoalisest kooperatiivkorterist.

Korteris elas Natalja vana-ema Antonina, kes suri 1993. aasta märtsis. Seaduse järgi oli kooperatiivi liikmeks astumise eelisõigus osamaksu pärimise korral Natalja emal Galinal. Kuid kolm kuud pärast Natalja vanaema surma selgitas elamukooperatiivi Anija esimees Rein Laid volikogu koosolekul, et Galina kasutab korterit ebaseaduslikult. “Ta ei tööta, korraldab korteris joominguid ja on korteri viinud antisanitaarsesse seisundisse,” selgitas rohkem kui 15 aastat kooperatiivi esimehena tegutsenud Rein Laid.

Volikogu otsustaski, et tollal viieaastase Natalja ema Galinat ei võeta kooperatiivi liikmeks. Talle anti vähem kui kaks kuud aega korterist välja kolida. Ametlikuks põhjuseks on protokolli kirjutatud: Galina on maksejõuetu, tal on võlgnevusi kooperatiivile ja Energiamüügile.

Volikogu ei olnud otsustusvõimeline

Samal koosolekul otsustas volikogu anda korteri Rein Laidi abikaasale Veera Laidile “perekondlikel põhjustel”. Aasta hiljem andis Veera Laid korteri oma pojale Valdur Laidile.

“Kooperatiivi esimees Rein Laid võttis Galina korteri lihtsalt endale,” on majaelanik Mare kindel. “Rein Laid ütles, et korter võetakse ära võlgade katteks, kuid meil on dokumendid, millest selgub, et võlg oli ainult 1290 krooni. Seda polnud nii palju, et korterit ära võtta. Kui Galina korterit ei saanud, oleks pidanud selle pärima ta tütar Natalja,” arvab Mare.

Majaelanikud kinnitavad, et kiirotsuseid teinud volikogu ei olnud üldse otsustusvõimeline - sellest võttis osa vaid 15 volikogu liiget. Põhikirja järgi oleks pidanud aga koos-olekul osalema vähemalt 18 liiget 36st.

Seadus näeb ette, et Galina pidanuks tagasi saama ka umbes 20 000 krooni suuruse sissemaksu, millest küll arvestati maha võlad ja korteri remont. Kuid järelejäänud 7230 krooni ei saanud Galina samuti. Summa jäi kooperatiivi arvele, sest keskkooli kuldmedaliga lõpetanud naine jõi ennast väidetavalt surnuks.

Ema joominguid taluma pidanud Natalja aga sattus lastekodusse.

Majaelanikud läksid politseisse

Majaelanikud andsid korteriskandaali ja teised väidetavad Rein Laidi patud politseile uurimiseks 1997. aasta oktoobris. Siis hääletas volikogu Rein Laidi esimehekohalt maha. Tema asemele asus Toivo Vapper.

“Valdur Laid müüs korteri kohe kibekiiresti ära, et vabaneda vastutusest,” teab Mare.

“Rein Laid oli endale võtnud väikese Natalja raha ja ta korterist ilma jätnud,” põhjendab Toivo Vapper, miks volikogu Rein Laidi tegevusega leppida ei saanud. Ta kinnitab, et Galina tütrel Nataljal oli samuti õigus saada kooperatiivi liikmeks.

“Kõige rohkem pahandas mind see, et Rein Laidi sõnul pidi Natalja päritav summa olema maja arvel, kuid Laidi lahkumise järel olid arvel vaid võlad. Kuhu kadus lapse raha? Kas tõesti peavad nüüd maja-

elanikud selle kinni maksma?” küsib Vapper. Ta ei pea õigeks ka seda, et Laid võttis lapse päritavast osakust maha raha, mis läks korteri kordategemiseks.

Kohus lükati edasi

Neljapäevane kohtuistung lükati edasi, sest prokurör haigestus.

“Istung lükkus järgmisse aastasse ja mina selles enam ei osale - jään lapsepuhkusele,” nentis prokurör Kairit Alvela. Ta sai Laidi kohtuasja prokurörilt, kes samuti jäi lapsepuhkusele.

“Majaelanikud ehk grupp seltsimehi on seitse aastat mingit protsessi ajanud ja ka kohus pole sellele hinnangut andnud, seepärast võib see lugu mu isale mõjuda väga halvasti ja teda ruineerida,” oli Eesti Panga direktor Valdur Laid mures. Tema sõnul pole süüdistuskokkuvõttes sõnagi sellest, et isa oleks korteriga vääralt talitanud.

“Süüdistuskokkuvõttes väidetakse, et isa on kooperatiivi esimehena töömeestele maksnud 9000 krooni ja teinud ühes korteris, kus suri ära sõna otseses mõttes parm (Natalja ema - toim.), selle antisanitaarsest seisukorrast väljaviimiseks kooperatiivi rahadega remonti,” seletab Valdur Laid. Ta peab protsessi nõiajahiks.

“Mis jutt see on!” imestab Mare. Ta ei suuda uskuda, et uurija on süüdistuskokkuvõttest Natalja vanaema korteri välja jätnud. “Valdur Laid kaitseb ennast, aga meie toome korteriasja igal juhul kohtus välja,” on ta kindel. Tema sõnu ei toeta majaelanik Heino Ilves. Tema kaitseb Rein Laidi: “Seda ei saa küll öelda, et ta oleks petis olnud. Meie majas elab rühm üliagaraid naisi. Nähtavasti on mängus lihtsalt kadedus.”

Natalja naudib elu

1995. aastal Kopli lastekodusse sattunud Natalja lapsendati Ameerika Ühendriikidesse.

“Jumal tänatud, et Miami pankurite perekond Natalja lapsendas ja ta on nüüd väga heades kätes,” rõõmustas Leida, kes töötas Natalja vanaemaga koos kaupluses. “Kui tema ema jõi, siis Natalja käis tihti minu juures. Andsin talle süüa ja kommi. Töökaaslased soovitasid Natalja lapsendada, kui tema ema suri, kuid... ma otsisin talle siiski lastekodukoha...”

25. oktoobril sai Natalja 12aastaseks. “Nii kiire on olnud, et pole talle jõudnud veel kirjutada. Lõikasin SL Õhtulehest välja artikli “Kopli lastekodu Tuhkatriinu leidis Ameerikast õnne”, kus temast kirjutati,” tahab Leida Nataljat üllatada.

Kronoloogia

15. märts 1993 - sureb Natalja vanaema Antonina Piir.

8. juuni 1993 - volikogu otsustab, et Antonina Piiri tütart Galinat ei tohi seoses maksejõuetusega kooperatiivi liikmeks võtta. Samas teeb kooperatiivi esimehe naine Veera ettepaneku anda korter talle. Nii tehaksegi.

1. august 1993 - selleks ajaks peab Galina Piir korteri vabastama, ta aga sureb enne seda. Laps antakse lastekodusse.

23. september 1993 - Valdur Laid tasub kooperatiivi osamaksu 20 644 krooni.

3. mai 1994 - Veera Laid palub end kooperatiivi liikmete hulgast välja arvata ja samal päeval annab Valdur Laid avalduse võtta end kooperatiivi liikmeks. Avaldus rahuldatakse.

1996 - Natalja lapsendatakse Ameerikasse.

1997 oktoober - Kuldnoka 6 majaelanikud annavad politseisse avalduse kooperatiivi esimehe Rein Laidi suhtes. Samal ajal kolib Valdur Laid varem Natalja emale kuulunud korterist välja. http://www.ohtuleht.ee/799003/...
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus