Deal or no deal?

Meie eelmise lehe juhtkiri oli pühendatud skandaalsele spiooniloole, mille käigus USAs paljastati Vene luurevõrk. Kümmet spiooni näisid ees ootavat pikemad vanglakaristused. 9. juulil, kui leht tuli trükist välja, võtsid sündmused aga ootamatu pöörde. Viinis Schwechati lennuväljal maandusid enam-vähem samal ajal kaks lennukit. Neist üks tuli New Yorgist USAs tabatud 10 Vene spiooniga, teine saabus aga Moskvast nelja Venemaal vanglast vabastatud mehega, kes kandsid karistust Lääne kasuks spioneerimises.

Küllap juureldi nii Moskvas kui Washingtonis populaarsest telesaatest tuttava küsimuse üle: Deal on no deal? Pigem siis ikka deal! Poliitikaekspertide arvates summutas spioonide vahetuse tehing Viini lennuväljal rahvusvahelise skandaali, mis võinuks Washingtoni-Moskva suure vaevaga parandatud suhteid halvendada.



Ametliku versiooni kohaselt lähtusid Vene Välisluureteenistus (SVR) ja USA Luure Keskagentuur (CIA) kodanike vahetuse puhul „humanitaarsetest kaalutlustest ja konstruktiivse partnerluse põhimõtetest“.



President Dmitri Medvedev allkirjastas 8. juulil kiirkorras seadluse armuandmisest Aleksander Zaporozhskile, Gennadi Vassilenkole, Igor Sutjaginile ja Sergei Skripalile. Nendest on tuntuim tuumateadlane Igor Sutjagin, kes mõisteti 2004. a 15 aastaks vangi süüdistatuna salajase sõjaväelise teabe edastamises Suurbritannia ettevõttele, mis olevat kujutanud endast Vene prokuröride sõnul CIA kattevarju.



Ka USAs arenesid sündmused kiiresti. 8. juulil astusid New Yorgis kohtu ette aastaid USAs kaksikelu elanud Moskva agendid, keda süüdistati korruptsioonis, rahapesus ja katsetes pääseda ligi mõjukatele poliitikutele, et sel viisil hankida tähtsat teavet. Kohtualused tunnistasid, et on Venemaa kasuks spioneerinud. Neile mõisteti 11 päeva vanglakaristust, just nii kaua olid nad juba vahi all viibinud. Järgmisel päeval saadeti agendid Viini, kus toimus viimase veerandsaja esimene spioonide vahetus USA ja Venemaa vahel.



Nii said siis presidendid Barack Obama ja Dmitri Medvedev kahe riigi suhteid kahjustava piinliku spionaazhiskandaali kaelast ära ja võivad nüüd kergendatult hingata. Mõlemale poolele kasulik tehing sai sujuvalt sõlmitud!



Kui president Medvedevil on nii lihtne amnestiat anda, võiks ta seda ehk rakendada ka kahtlastel asjaoludel süüdi mõistetud ja vanglas viibiva ärimehe Mihhail Hodorkovski puhul, lähtudes samuti humanitaarsetest kaalutlustest. Seda on maailma demokraatlikud ringkonnad juba 2003. aastast alates asjatult lootnud ja oodanud. (EE)

Märkmed: