Kaitseministeerium
Eile Riigikogus vastu võetud Kaitseliidu seadus kaasajastab senist, 1999. aastast kehtinud seadust, kuid ei muuda Kaitseliidu põhiolemust.

Kaitseliit jääb endiselt vabatahtlikkusel põhineva liikmeskonnaga sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdavaks ning sõjaväeliste harjutustega tegelevaks riigikaitseorganisatsiooniks.

Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on Kaitseliidu näol Eesti riigil ainulaadne mudel, mis võimaldab kodanike vaba tahet kaasata riigikaitsesse. „Uus riigikaitse arengukava näeb Kaitseliidule ette senisest suurema rolli riigi kaitses ja uus Kaitseliidu seadus hõlbustab nii vaba tahte kaasamist riigi kaitsesse kui ka Kaitseliidule ette nähtud ülesannete täitmist,“ ütles Reinsalu.

Olulise muudatusena on uues seaduses sees kaitseliitlaste sotsiaalsed tagatised. Sarnaselt kaitseväelastega tagab riik nüüd ka kaitseliitlastele teenistuskohustuste täitmisel viga saades sotsiaalsed tagatised, mis oma olemuselt ja suuruselt on samaväärsed kaitseväelaste tagatistega. Ka abipolitseiniku ülesandeid täites või päästetöödel osaledes viga saanud kaitseliitlastele kehtivad samasugused tagatised, mis abipolitseinikele ja vabatahtlikele päästjatele.

Uus seadus annab võrreldes kehtiva seadusega paindlikumad alused Kaitseliidu relvade kasutamisele ja soetamisele, muuhulgas võimaldades Kaitseliidu liikmetel kasutada väljaõppes nii sõjaväerelvi kui ka oma isiklikke relvi.

Samuti annab uus Kaitseliidu seadus kõikidele kaitseliitlastele võimaluse saada aastas kuni 10 vaba päeva, et osaleda Kaitseliidu õppustel. Seni oli niisugune võimalus vaid avalikus sektoris töötavatel kaitseliitlastel, mis oli ebavõrdne erasektoris töötavate kaitseliitlaste suhtes ja häiris niigi nappi väljaõppeaega.

Lisaks Kaitseliidu olemusele sätestab seadus Kaitseliidu ülesanded, ülesehituse ja juhtimise, mille kohaselt on Kaitseliit jätkuvalt sümbioos avalikku võimu teostavast riigikaitseorganisatsioonist ning vabatahtlikkusel põhinevast kodanikeühendusest. Seadus fikseerib konkreetselt ka kaitseväe juhataja võimupädevuse Kaitseliidu tegevuses, mis piirdub sõjalise väljaõppega. Samuti näeb seadus ette liita Kaitseliidu eriorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred – Kaitseliidu struktuuri koosseisu selle struktuuriüksustena.

Kaitseliidu seaduse koostasid eelkõige kaitseliitlased ise. Seaduseelnõu välja töötanud töögruppi kuulusid nii Kaitseministeeriumi, Kaitseliidu kui ka Kaitseväe esindajad.

Märkmed: