Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks saadeti täna viimsele teekonnale (3)
In Memoriam 10 Jan 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI.ee

http://www.delfi.ee/news/paeva...

 - pics/2014/01/41113_001_t.jpg

FOTO: Rauno Volmar

Raudristi Rüütliristi kavaler Harald Nugiseks saadeti täna Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toril viimsele teekonnale.

Nugiseks suri 2. jaanuaril 92-aastasena ning ta oli viimane eestlasest Raudristi Rüütliristi kavaler. Täna olid Tori kirikusse Nugiseksi ära saatma tulnud nii endised relvavennad, lähedased kui ka riigi esindajad.

"Harald Nugiseksi elutee peegeldab Eesti 20. sajandi keerulist ajalugu ja olude sunnil teenis ta võõrriigi relvajõududes, hiljem represseeriti nii ta ise, kui tema lähedased Nõukogude okupatsioonirežiimi poolt. Harald Nugiseks on elanud pika ja võitlusliku elu - selles suhtes oli ta ka õnnelik, et nägi vaba Eestit ja rahvast," ütles teenistusel kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili.

"Kaitseliidu ülemana kinnitan, et teeme kõik endast oleneva, et me ei peaks taas nägema Eesti pinnal võõrast okupatsiooni, mis rööviks meie inimeste õnne, elusid ja unistusi," lisas kaitseliidu ülem.

Harald Nugiseksi meenutas jumalateenistusel ka Riigikogu liige Annely
Akkermann.

Kaitseväelise matusetseremoonia Tori kirikus viisid läbi EELK piiskop Einar Soone ja kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Taavi Laanepere. Lahkunu auks oli üles rivistatud vahipataljoni aukompanii, sõjasangariga jäeti hüvasti aupaukude saatel.

Harald Nugiseksi põrm tuhastatakse ja leiab see endale koha Tori kiriku seinas.

Nugiseks sündis 22. oktoobril 1921 Järvamaal Särevere vallas.

Ta oli endine Relva-SS allohvitser ja Eesti eruohvitser, kes Teise maailmasõja ajal teenis vabatahtlikuna 20. Eesti Relva-SS Diviisis. Ta oli üks neljast eestlasest, kellele on antud Raudristi Rüütlirist, kirjutab Vikipeedia.

Hoidunud 1941. aasta juulis kõrvale mobilisatsioonist Punaarmeesse, läks ta juba sama aasta augustis vabatahtlikuna Saksa sõjaväkke.

2. oktoobril 1941 sai temast 185. Eesti julgestusgrupi sõdur. Sealne teenistusleping lõppes detsembris 1942.

Järgmise aasta mais astus Nugiseks Eesti SS-leegioni. Õppinud maist septembrini Lauenburgi SS-allohvitseride koolis, lõpetas ta selle SS-Unterscharführerina (allohvitserina). Nugiseks osales 1943. aasta lõpul Eesti Vabatahtlike SS-brigaadi koosseisus lahingutes Neveli lähedal, kus ta sai haavata. 21. detsembril anti talle must Haavatumärk ja Jalaväe Rünnakumärk. Osalemise eest lahingutes Narva all autasustati teda 27. veebruaril 1944 II klassi Raudristiga.

7. mail 1945 Tšehhis Nõukogude sõjavangi sattunud, saadeti ta sama aasta detsembris Siberisse. Sõjavangistusest vabanes Nugiseks 10. novembril 1946, kuid arreteeriti 13. veebruaril 1947 uuesti ja talle mõisteti kümneaastane vabaduskaotus. 17. septembril 1953 amnesteeritud, jäi Nugiseks esialgu Siberisse elama, tulles Eestisse tagasi alles 1958.

21. veebruaril 1994 andis kaitseväe juhataja kindralmajor Aleksander Einseln Nugiseksile erukapteni auastme.

2001. aastal anti erukapten Nugiseksile Kaitseliidu Valgeristi III klass ja Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist.

2008. aastal andis Eesti Evangeelne Luterlik Kirik talle teeneteristi. 19. oktoobril 2008 anti Nugiseksile Tori kirikus pidulikul tseremoonial üle Eesti Rahva Tänumedal.

Nugiseks oli 2009. aastast Eesti Leegioni Sõprade Klubi auliige. 16. aprillil 2011 valis Kaitseliidu noorteorganisatsioon Noored Kotkad pealikute keskkogu Nugiseksi organisatsiooni auliikmeks.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus