Laupäeval, 20. novembril Eesti Majas toimunud pidu nimega „Ranna“ kohvik ei mahugi tavalise peo raamidesse — tegemist oli millegi erakordselt suurejoonelisega nii mahukuse, teostuse kui eesmärgi poolest. Mahukas oli ta seetõttu, et haaratud oli terve Eesti Maja; teostus oli korraldava komitee poolt lihtsalt fantastiline ja eesmärk oli heategevuslik: puhastulu suunatakse Tartu Ülikooli Lastekliiniku toetuseks.
Natuke ürituse saamisloost. Nimelt täitus kolmel meie ühiskonna tähtsal organisatsioonil ümmargune arv tegutsemisaastaid: kuna EEROl (Estonian Ecumenical Relief Organization) ja AKENil (Akadeemilised Kanada Eesti Naised) oli mõlemal 20. aastapäev, tegi EERO esimees Mari Ann Tammark AKENile ettepaneku seda pühitseda koos; ja kuna AKENi liikmeskonnas juhtub olema ka EERKi (Eesti Etnograafia Ring Kanadas) juhatuse liikmeid, siis otsustas EERK oma 40. juubelit koos EERO ja AKENiga pühitseda. Ja kokku tuligi väärikas number — 80.
Ja kuna kõik tegelevad heategevusega nagunii, miks mitte siis seekordki suurelt ette võtta ja saata toetust sinna, kus seda vajatakse, selle asemel, et ainult endid ja oma ühiskonda lõbustada. Eelreklaam kuulutuste ja teadaannete näol tegi oma töö ja laupäevaõhtul oli Eesti Maja täidetud pidulistega, kes soovisid ka omalt poolt midagi kodumaa laste heaks anda.
Pidu toimus kõigis kolmes saalis. Läbivaks dekoratsiooniks oli kalamotiiv, nagu rannarahva elule iseloomulik. Suur saal oli dekoreeritud kaluriküla stiilis (dekoraatorid Anne Meema, tema abikaasa Aivo Veel ja Anne Linkruus): lava kardinatel merelained ja kajakad, seinte ääres rippusid kalavõrgud, laudadel temaatilised kesksed kaunistused. Suures saalis toimus ka mitmekülgne kava. Suure osa keskmisest saalist haaras enda alla toiduturg: laudadele oli paigutatud erinevaid külmi ja sooje toite, mille hulgast külastajad said endale meelepärast valida. Teine osa saalist oli vaikse oksjoni ja Esto Boutique’i päralt, mille tulud läksid ikka lastekliiniku heaks. Ja väike saal oli Etnograafia Ringi poolt muutunud lausa muuseumiks: põgenemisteemalisel näitusel oli väljas rohkesti esemeid, mis omal ajal kodumaalt ja laagritest kaasa oli toodud, nii rõivaid, söögiriistu, käsitööd kui igasugust eluks vajalikku kraami. Samuti kirjasõna, mis oli tähtsal kohal. Näitus jäi lisaks laupäevale avatuks ka kolmel järgneval päeval, et sellest saaks osa võimalikult suur arv rahvuskaaslasi, kaasa arvatud noori, kel endal otsene side selle ajastuga puudub.
Pidu algas kell 6 õhtul ja esimene tunnike oligi kehakinnitamiseks ja väljapanekutega tutvumiseks. Üsna pea asus teadustaja rolli Killi Mirka, kes tervitas rannarahvast ja teatas, et pole just tavaline, et siinses eesti ühiskonnas mõni organisatsioon 80-aastaseks saaks — aga nii see seekord kolme organisatsiooni ühisjuubeli näol just oli. Tavaliselt sünnipäevalaps istub ja külalised laulavad talle, jätkas teadustaja, nüüd on aga vastupidi. Ja lavale astuski AKENi, EERO ja EERKi liikmetest koosnev valgetes mütsides ühisansambel, kelle esituses kõlas Ch. Kipperi juhatusel viisil „Uhti, uhti uhkesti…“ sünnipäevalaul: „AKEN, EERO, EERK on koos! RANNA pidu täies hoos! Ajalugu meil on pikk! Koos on oldud igavik!...“
Meeleoluka laulu järel teatas Killi, et sünnipäevalaps ei saa ka kingitusi, vaid teeb seda hoopis ise — Tartu Ülikooli Lastekliinikule. Selle üritusega koguti raha vajaliku jälgimismonitori ostmiseks.
TÜ Lastekliinik on suuruselt teine erialakliinik SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 17 erialakliiniku hulgas, olles Eesti esimese lastehaigla järglane. Kliinikul on 6 osakonda ja 74 voodikohta. Killi luges ette ka hiljuti 10-aastaseks saanud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tervituse, kus seisis, et kui jälgimismonitori ostuks vajaminevast rahast jääb tuluüritusega puudu, siis paneb lastefond selles suhtes õla alla.
Killi tänas ka sponsoreid, kes selle ürituse korraldamisel appi tulid: Eesti Sihtkapital Kanadas ja Toronto Eesti Ühispank.
Järgnevalt astus publiku ette ansambel Jaaniku, mis on esinenud 35 aasta jooksul erinevates koosseisudes, Torontos ja mujalgi Põhja-Ameerikas. Esitatud on Eesti rahvalaule, algupärases ja seatud vormis, rõhutades regilaule. Sel õhtul oli ansambli koosseis järgmine: Talvi Maimets, Ilo Maimets, Linda Norheim-Brookes, Leena Tiismann, Liisa Norheim-Kiik, Anu Sepp, Leena Liivet ja Tiina Liivet. Esinemist teadustas ja laule tutvustas Ilo Maimets, kõlasid näiteks laul Hiiumaast ja põllule tööle mineku laul.
Edasi oli esinemisjärg solist Heli Tenno käes, klaveril saatis Denis Kugappigennen. Kõlasid Rein Rannapi „Raagus sõnad“ ja teiseks „Laevuke“, mille viisi ja sõnad on loonud Heli õde. Selles laulus ühines Heliga ka tema poeg Miikael.
Ja siis oli aeg ühislauludeks, millega lõpetati kava kõik kolm osa. Charles Kipper mängis akordionit ja rahvas laulis „Kui Kungla rahvas…“ Laudadel olid kaunilt kujundatud laululehed, taas läbivaks motiiviks kalatemaatika.
Järgnes vaheaeg, kui sai taas toitu nautida, baari külastada, näitust vaadata, loteriipileteid osta, vaiksel oksjonil panuseid teha ja Esto Boutique’ist armsaid eestipäraseid esemeid osta.
Kava teine osa algas toreda esinemisega Miikael Tenno (trompetil) ja Denis Kugappigenneni (klaveril) poolt. Noormeeste meeleolukas esituses kõlas mitmeid suurepäraseid laule.
Taas astus lavale Jaaniku; Uno Naissoo laulus „Mu kodu“ ühines nendega ka Riho Maimets klaveril.
Järgnes duett Märt Matsoo ja Raja Raudsepp, kitarril saatis Adam Evans. Viimasena kolmest esitatavast laulust kõlas Jaan Tätte „Tuulevaiksel ööl“, mis Eestis eriti populaarne.
Killi teatas, et üheltki korralikult eesti peolt ei puudu kandlemäng — ja oma kandlega asus kuulajate ette Tiit Kao, kes lisaks kandlemängule ka kaasa laulis ja oma esitatavaid lugusid tutvustas.
Ja nagu kombeks, lõppes ka see kavaosa ühislauludega Ch. Kipperi akordionisaatel.
Taas vaheaeg. Kolmanda osa algul iseloomustas Killi eesti rahvast kui tõsist rahvast. Millised on aga selle tõsise rahva naljad? Publiku ette astus Laas Leivat, kes esitas tõsise näoga mitmeid lõbusaid lugusid, mis saalitäie rahvast naerust rõkkama panid. Mis on üks pidu ilma hea huumorita!
Kava jätkus tantsunumbriga kolme lõbusa madruse — Annely Riga, Helle Varriku ja Kairi Tireli esituses.
Siis oli esinemisjärg isa ja tütarde — Peeter, Leiki ja Keila Kopvillemi käes. Laule ilmestasid Peetri jutustatud humoorikad meenutused laevasõitudest, sest kogu õhtu kava oli ju mereteemaline.
Ja sellega oligi kava lõppenud, aga mitte veel pidu. Killi tänas kõiki esinejaid ja sünnipäevalast, kes selle toreda ürituse korraldas, ning kõige tähtsamat „isikut“ — publikut, ilma kelleta poleks selline tuluüritus mõeldav. Taas kõlasid ühislaulud…
Tegemist oli igati suurepärase üritusega. Harulane, kui rohkelt on meil siin kohalikku talenti, kes sel õhtul oma aega ja vaeva ühise eesmärgi nimel tasuta jagasid. Korraldava komitee poolt tänud kõigile!
Olgu siin ära toodud ka „Ranna“ kohviku korraldava komitee nimed: Ellen Leivat (AKENi juhataja), Mari Ann Tammark (EERO esimees), Helle Arro (EERKi esinaine), Maaja Matsoo, Anne Meema, Helge Kurm, Anne Linkruus, Anu Sõrra, Tiina Timusk, Rutt Veskimets, Leili Nurm, Tiia Remmelkoor, Merike Weiler, Kristi Vilu, Marje Laansoo, Leida Sepp, Viiu Kanep, Irja Mägi. Tänud kuuluvad veel Ülle Veltmannile (toidud), Allan Eistratile (heli ja valgustus), Estore’ile ja teistele heatahtlikele loterii annetajatele.
Suurepärane pidu — küllap on igal pidulisel oluline teada, et õhtu tulud lähevad nii tähtsa eesmärgi toetuseks nagu seda on Eesti laste tervis. Kui kulud ja tulud on selgunud, annab korraldav komitee teada, kui palju teeniti lastekliiniku heaks. Edaspidi ka rohkem EERKi näituse kohta.
