Rail Baltic. Mõned mõtted väljaspool eelarveridu SIRP
Arvamus 12 Nov 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Vahur Luhtsalu
http://www.sirp.ee/s1-artiklid...
Senised meediakajastused Rail Balticu teemal keskenduvad enamasti kavandatava raudteeliini veoste mahule, tasuvusele ja trassivalikule. Vähem on aga puudutatud oma maksumuselt ja mõjult kõiki seniseid infrastruktuuriprojekte Eesti ajaloos ületava plaani laiemaid ühiskondlikke ja globaalseid tahke. Tänapäeval räägitakse palju globaliseerumisest ja selle mõjust üksikisikutele, kogukondadele, rahvustele ja riikidele. Taasiseseisvumise järel sai Eestistki kiiresti globaalse maailma osa. Üleilmastumine tõi meile uusi teadmisi, andis võimalusi reisida, õppida ja töötada pea igal pool. Ta varustas meid uue tehnoloogiaga, ennekõike aga mobiiltelefoni, arvutite ja internetiga, mille kiiresti omaks võtsime ning mille kasutamine on tänaseks osa meie elulaadist.

Teisalt aga on meil tekkinud üsnagi suur sõltuvus globaalse maailma pangandus­ ja majandussüsteemist. Ühe võõramaise suure panga kokkukukkumine lööb jalad alt kogu meie majandusel. Seda kogesime me kõik aastal 2008, mil kinnisvarabuumile ja aastaid kestnud majanduskasvule järgnes majandussurutis ehk masu, mille järeltõukeid kogeme tänase päevani. Meil on enam kui 245 000 inimest, kes elavad vaesusriskis või allpool vaesuspiiri, parema töötasu ootuses on Eestist lahkunud kümneid tuhandeid inimesi, 4000 kodu on pandud siinsete kommertspankade poolt sundmüüki, meil on Euroopa kõrgeim narkosurmade arv, vangide ja enesetappude arv elaniku kohta on üks Euroopa kõrgeimaid ning meid kummitab järjekindlalt kahanev rahvaarv. Need on vaid mõned näited selle kohta, millist negatiivset mõju avaldab globaliseerumine meie väikesele ühiskonnale.

Piirangutevaba globaalne kauplemine kaupade ja teenustega ning kapitali vaba liikumine on loonud tänaseks olukorra, kus 2 miljardit töötajat maailmas saab vaid ca 1/50 keskmise töötaja töötasust Euroopas. See sunnib ettevõtlust migreeruma või kohaliku inimese sentide eest konkurentsisituatsioonis tööd tegema ja asetab nii meie ettevõtluse, kui ka sotsiaalsüsteemid tohutu surve alla. Hea töökoha saamiseks kokkukuivaval tööturul või ettevõtluses edu saavutamiseks kiiresti muutuvas turuolukorras tuleb Eesti töötajal või ettevõtjal pingutada rohkem kui ei kunagi varem. Tihenev konkurents tööjõuturul ja ettevõtluses, kramplik püüe hoida oma sotsiaalset staatust aga põhjustab stressi, mis omakorda loob soodsa pinnase ületöötamiseks, haigusteks ja võib viia perevägivalla ja koolitulistamisteni. Vaatamata meid ümbritsevale kaubaküllusele halveneb tegelikult meie elukvaliteet. Igal pool maailmas ja ka Eestis tunneme omal nahal globaalse tarbijaliku monokultuuri survet, mis laostab terveid ühiskondi. Seda protsessi tõukavad igal pool omakorda tagant valitsused, kelle kinnisideed taastuvast majanduskasvust nõuavad inimestelt vaikimisi suurpankade ja ­ettevõtete tegevuse igakülgset toetamist.

Globaalne maailm, millel on kahtlemata ka omad positiivsed küljed, on teinud meid ka väga haavatavaks. Globaliseerumise kõrval räägitakse tänapäeval üha enam ka lokaliseerumisest, vajaduspõhisest, loodusseadustega kooskõlas olevast majandusest. Vajame põhimõtteliselt uut paradigmat, milles otsuseid langetatakse kohapeal inimeste ja ühiskonna huvides ning mitte esmajoones kasumit, raha ja majanduskasvu silmas pidades. Lokaliseeruvas ühiskonnas ja majanduses asendub globaalne vabakaubanduslik põllumajandus järk­järgult toidualase sõltumatuse, kohaliku tootmise ja talumajandusega.

Eestis on lokalisatsiooni mõtteviis vähehaaval, aga kindlalt juurdumas: näeme kodumaise toodangu eelistamist importkaubale, üha suurenevat avalikkuse huvi ühistupanganduse, energiatootmise ühistute vastu, otse tootjalt tarbijale mahetoidu võrgustikke, kogukondliku mõtteviisi levikut jpt rohujuure tasandi algatusi. Tulevikus tuleb meil järjest enam mõelda sellele, mismoodi globalisatsiooni negatiivset mõju vähendada, võimaldada igale inimesele iseseisvat majanduslikku hakkamasaamist. On üha tõenäolisem, et tulevikus toodetakse võimalikult palju vajaminevaid kaupu lokaalselt.

Kas suudame lahendada lokaalsed probleemid, kui uduse väärtusega geopoliitilisi projekte teostama asume? See on märksa laiem teema, kui Rail Balticu projektile järjekordse tasuvusuuringu tellimine. Liikudes Rail Balticu projektiga välisele survele alludes kiirelt edasi, paneme Eesti riigieelarve üha pingelisemasse seisu ning kahjustame oma ühiskonna niigi hapraid jätkusuutlikkuse aluseid.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus