Vandeadvokaat Jüri Raidla sõnul peab Eesti riigiaparaat ennast olulisel määral kokku tõmbama, kuna tulevikus ei saa endale enam nii kulukat riiki lubada.

"Eesti peab olema mõjus ja tegus riik," kinnitas Raidla täna Tallinna Tehnikaülikooli aulas toimuval konverentsil "Eesti pärast eurot." "Eesti on olnud tubli, kuigi parlament on meie riiki aegajalt õlitamise asemel liivatanud. Riik peab olema tark, ettenägelik ja efektiivne, kuid Eesti suurprobleem on õiguslik ja poliitiline nihilism."

Raidla sõnul ei ole mõtet naeruvääristada JOKK-olukordi, sest kõik peabki olema juriidiliselt korrektne, kuid samas tuleb jõuda ka moraalselt korrektse tasemeni. "Selleks, et sinna jõuda, on vaja hinnata, kuidas muuta Eestit senisest efektiivsemaks riigiks," märkis ta.

Selle nimel võiks Raidla sõnul alustada lihtsatest sammudest, näiteks loobuda maavanematest ja ka õiguskantslerist. "Nad on oma aja ära elanud. Õiguskantsleri asemel vajame ombudsmani. Pärast euro tulekut muutub ka Eesti Panga roll," rääkis ta.

Samuti pidas Raidla vajalikuks moodustada kodanikualgatuse organisatsioon, kes võitleb poliitilise nihilismi ilmingute vastu ühiskonnas.

Eesti probleemiks on Raidla sõnul ka see, et elatakse pidevas valimisteks valmistumise ajas. "Eesti peab pääsema sellest hallist tsoonist välja selleks, et lõppeks totaalne otsustamatus. Seetõttu on vaja kaaluda valimiste sünkroniseerimist," ütles ta.

Tallinna Ülikooli professori Mati Heidmetsa sõnul on Eestil väga head eeldused tõusta kõige kõrgema elatustasemega riikide hulka, kuid üheks võtmeküsimuseks sel teel on noorte ja andekate inimeste rakendamine siinse ühiskonna teenistuses.

"Täna on Eesti noori inimesi eksportiv riik," ütles ta. "Meie ambitsioon peav olema saada magnetiks, mitte toimida tsentrifuugina."

Tartu Ülikooli professor Marju Lauristin märkis, et niipea, kui Eesti saab lõpuks vabaks euro tulekuga seotud painest, tuleb koheselt hakata mõtlema ja tegutsema sotsiaalse innovatsiooni nimel.

Ingvar Bärenklau

Märkmed: