Rahva hääl Miks peakski talent välismaalt Eestisse tagasi tulema?
Eestlased Eestis 15 Dec 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kenneth Rivis
Delfi Rahva hääl

„Eestlane olla on uhke ja hää“ – kas see fraas on ikka tänapäeva 21. sajandi kontekstis sada protsenti tõde või võiks pigem väita, et see on olnud algusest peale eestlase egotsentriline arvamus oma maa ja rahvuse kohta?

Minu arvates oleks juba praegu tulevikku vaadates, pokkerilauas julgeid pakkumisi tehes öelda, et eurooplane olla on uhke ja hää, kuid ma kahtlen suuresti selles, et keegi kunagi hakkab sellist väidet kasutama laiemas ringkonnas. Mulle tundub, et vähem kui sada aastat tagasi kätte võidetud, küll üürikeseks, kuid siiski, iseseisvus ei ole end millegipärast õigustanud. Kui 1918ndal aastal oli Eestis põlvkond, kes reaalselt huvitus sellest, et missugune saab olema tulevase riigi käekäik ning kuidas oleks võimalik luua siinsetele inimestele keskkond, kus on parimad võimalused õppimiseks, töötamiseks ning pere loomiseks, siis praeguses poliitikute põlvkonnas ma suuresti kahtlen, et see nii on. Miks siis Eestis ei ole hea elada ning millest meil siin suuresti vajaka jääb?

Meid valitsevad kommunistid, end riigiaparaati sisse söönud parteid ja poliitikud, kes seadustega ei vastuta ise millegi ees. Need inimesed ei võta vastu rahva ja riigi julgeoleku ning heaolu eest seisvaid otsuseid, vaid leiavad aina põhjuseid miks ei ole võimalik vastu võtta üht või teist seadust, mis kaitseks kodanike huve, reaalseid seadusi, mis võimaldavad lihtsal inimesel maad harida, et oma pere ära toita, pole olemas. Keelud ja käsud on, aga midagi, mis innustaks või toetaks Eestimaal elamist ja maa arendamist, ei tule nagu ette. Kuidas muud moodi oleks võimalik kommenteerida poliitikute vastuseid näiteks õpetajate streigile. Toodi välja rahvale juba tuntuks saanud põhjuseid nagu „raha pole“, „meie haridussüsteemis on juba niigi piisavalt raha ja me kulutame tervelt 30% sisemajanduse kogutoodangust haridusse“ ja põhiline ja peamine argument „õpetajad vääriksid küll rohkem, kuid võrreldes ülejäänud inimestega on nende tasu siiski piisavalt“. Sarnased argumendid toetavad poliitikuid praeguse arstide streigi ajal ja kindlasti ka tulevikus. Minu arvates on see lihtsalt naeruväärne, kuidas rahvast mõnitatakse läbi erinevate väidete tundma, et nende elu siin Eestimaal on hea.

Viimaste kuude läbivaks teemaks on kindlasti olnud laste- ja peretoetuste seadus, mille kohaselt järgmisel aastal lastetoetus peaks tõusma märgatava protsendi. See seadus puudutab väga suuresti just kõige vaesemat elanikkonda Eestist, kellele lastetoetus on väga suureks igakuiseks toimetuleku viisiks. Selle seaduse menetlemise alguses esitasin järelepäringu enda erakonda (praegu parteitu), kes oli selle eestvedajaks, liikmetele, kelle käest sain muidugi mitte midagi ütleva vastuse. Küll aga saabus mulle vastus just hiljuti kui Eesti Energia avalikustas enda uued elektritariifid, mille kohaselt elektri hind uuel aastal tõuseb umbes 50%. Eesti Energia on riigiettevõte, kust laekuvad igal aastal korralikud dividendid riigikassasse, samuti on riigil sõnaõigus nende hinnapoliitikas. Vabaturg võib ju olla, miks mitte aga küsimus on selles, et see vabaturg on samapalju vaba kui demokraatia. Väidan, et on ükskõik, mida demokraatias valid, tulemuseks on ikka üks ja seesama, vaid ametnikud vahelduvad, niisama on ka vabaturuga – seal valitsevad monopolid. Kokkuvõtlikult antakse vaesemale elanikkonnale lastetoetuse näol kolmandik juurde ning elektrienergia tõusu läbi võetakse pool ära.

Euroopa Stabiilsusmehhanism, rohkem tuntud kui kurikuulus ESM, leping, mille kohaselt lõppes eestlaste rahanduslik iseseisvus Euroopa ees. Iga maksumaksjast eestlane on nüüdseks kohustunud maksma määramata summasid ESMi ja hiljuti käis meediast läbi tarkade Euroopa Liidu poliitikute idee, et seda fondi võiks suurendada kahe triljoni euroni. See on summa, mida ei suuda tagada mitte ükski väikeriik ning isegi Saksamaa, kes moodustab suurima osa sellest fondist, majandusteadlased ütlesid, et pole võimalik tagada selliseid tohutuid garantiisid. Kriitikast olenemata võtsid poliitikud rahumeeli otsuse vastu, rääkimata sellest, et Riigikohus kinnitas selle lepingu stiilis, et ligimest tappa ei või, ent kui see on mulle kasulik, siis võib küll. Jah, kõik ratifitseerivad, kuid potentsiaalse kriisi korral surevad esimesena need, kes elavad vaesemal maal; rikaste riikide kodanikud püsivad lihtsalt kauem vee peal. Jälle ju tekib küsimus, et miks on selline olukord üldse vajalik? Mina leian, et sellised otsused Eesti poliitikute poolt on vastutustundetud, riiki hävitavad ja Eesti suveräänsust kahjustavad.

Ütlen veel, et minu meelest, ei ole eestlased absoluutselt ligilähedalgi sellele „põhjamaisele sotsiaalriigile“, millest meie poliitikud aeg-ajalt sonivad. Pigem oleme teel USA versioonile majandusest, kus rikkamad inimesed maksavad kordades vähem makse ning saavad suuremaid hüvesid, kui vaesed, kes töötavad rikaste huvides. Selline majandusmudel viib ühiskonna vaesumise ning ühiskondliku hävinemiseni. Rahva usk riiki, poliitikutesse ning kogu süsteemi kaob ja lõpptulemuseks on häving, mis viib meid tagasi orjapõlve.

Olen välja toonud mitmeid põhjusi, miks minu arvates Eestis ei ole hea ning jätkusuutlik elada ning kiidan inimeste otsuseid, kes võtavad kätte, paljastavad oma kaardid ja loobuvad idealiseeritud isamaalisest maailmapildist ning lahkuvad Eestimaalt parema tuleviku lootuses. Talendikamad neist jätavad endale mõne trumbi, killukese kodumaast südamesse ning mõtte, et kunagi, võib-olla kauges-kauges tulevikus, tulen siia tagasi.

Autor on Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi abiturient ja endine IRL Noorte Tartu piirkonna esimees.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus