See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/raamatukogu-uudiseid-4/article27854
Raamatukogu uudiseid (4)
16 Apr 2010 Alliki Arro
(Algus Eesti Elus # 12)

Tõnu Õnnepalu. Tõnu Paradiis. Varrak, 2009

Paradiis on üks koht ja üks aeg. Koht – väike küla Hiiumaa läänerannikul metsa ja mere vahel, aeg –1980. aastate lõpp. See aeg ja koht jõuavad meieni kirjadena autorilt. Realistlikus, aga samas piibellik-müütilises laadis jutustavad need pihtimuslikud kirjad korraga autori enda, ühe küla ja seal elanud inimeste lugu.

Õnnepalu maalib oma uues raamatus värvikaid pilte selle kauge ja üksildase paiga loodusest ja aastaaegadest, Paradiisi põliselanike veel tükati väga arhailisest elust, aga ka ajast 20 aastat tagasi, kui Eestisse tuli vabadus.
Raamatut ilmestavad omaaegsed mustvalged fotod ja Paradiisi kaart.

Vahur Mägi ja Anne Valmas. Eesti teadlased paguluses. TLÜ Kirjastus, 2009

Väliseesti kirjanikke, muusikuid ja kunstnikke teatakse märksa rohkem kui neid, kes teadusmaailmas silma on paistnud. Sellest ajendatuna toimus 24. märtsil 2009 konverents „Eesti teadlased paguluses“. Konverentsi jätkuna on koostatud käesolev kogumik, mis sisaldab ülevaadet Eestist II maailmasõja ajal välismaale lahkunud teadlaste elust ja tööst.

Helmut Piirimäe. Rootsi riigimajandus Eesti ja Liivimaal XVII sajandil. EÜS, 2009

„Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil“ on Eesti rahvusliku ajalooteaduse ühe suurnime, Helmut Piirimäe seni trükis avaldamata peateos. Raamatu avaldamise keelas 35 aastat tagasi nõukogude tsensuuriamet Glavlit, kuna see esitas väljakutse senisele käsitlusele Rootsi ajast Eesti- ja Liivimaal.

Helmut Piirimäe on Tartu Ülikooli emeriitprofessor, Uppsala Ülikooli audoktor, paljude artiklite, raamatute ja õpikute autor. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1955. a. 1956-2001 töötas ta samas õppejõuna, olles üks nendest, tänu kellele säilis ülikoolis rahvuslik meelsus ja truuksjäämine akadeemilistele ideaalidele. Autor on oma töös kasutanud toona ajalooteaduses uudset matemaatilise statistika meetodit, töötades läbi tuhandeid lehekülgi Rootsi Eesti- ja Liivimaa provintside erakordselt põhjalikke arveraamatuid.

Pekka Lilja ja Kulle Raig. Urho Kekkonen ja Eesti. K & K, 2007

Raamatule on eessõna kirjutanud Soome suursaadik Jaakko Kalela. Teos käsitleb 20. ja 30. aastaid, sõdade aega ja Kekkoneni 1964. a. märtsivisiiti Eestisse. Eraldi peatüki moodustavad Kekkoneni spordisuhted Eestiga alates 1920ndatest kuni 60ndate lõpuni. Raamatu kirjutamisel on rohkelt kasutatud seni avaldamata materjale – mh fotosid – nii Soome kui ka Eesti arhiividest. Väärtusliku lisa annavad teosele teksti põimitud 1964. a. visiidi tunnistajate mälestused.

Ants Oras. Barbaaria. Ilmamaa, 2009

„Ilmamaa“ kirjastuse „tagasihoidlikult suurejooneline“ kava tutvustada Ants Orase (1900–1982) isiksust ja tema vaimuloomingut esseistlikus võtmes on täitumas. Orase kirjandusliku mõtteilma ja ideoloogia põhiteosteks võib selles kavas pidada „Eesti mõtteloo“ sarja kahte köidet – „Luulekool I. Apoloogia“ (2003) ja „Luulekool II. Meistriklass“ (2004). Neile lisandus Anne Lange doktoritööna valminud monograafia „Ants Oras“ (2004). Ants Orase kolmas artikliraamat „Ilus, haljas“ (2007) ei ilmunud küll enam „Eesti mõtteloo“ sarjas, kuid sisuldasa võib teda siiski kuulutada luulekooli kolmandaks osaks. Et mitte tekitada Ants Orasest ühekülgset kujutlust, järgnes raamat „Kriitiku külaskäik“ (2009), milles keskenduti ainuüksi ja eraldi eesti omakirjandusele.

Viiendas raamatus – „Barbaarias“ avaneb Ants Oras lugeja ees vähem akadeemilise kirjandusteadlasena – hoopis laheda reisijana, õppijana, ilmarändajana, aga ka poliitikavaatlejana. Raamatut kannab vaimustus Inglismaast, tema ülikoolidest, kus autor õppinud, inglise akadeemiliste ringkondade elulaadist jne. Ei ta unusta seejuures ka Eestit ennast. Raamat hõlmab poolesajandilist perioodi 20. sajandi maailmast – 1923–1973.

Aado Keskpaik j.t. Eesti väikesaared. Koolibri, 2009

1500 meresaart, mis on meie rannikumerre nagu juhuslikult laiali pillatud, on väga suur arv. Käesolevas väljaandes on tehtud valik nende väikesaarte kasuks, mis on kunagi olnud asustatud või kus on püsiasustus ka tänapäeval. Eesti suuruselt esimesed neli saart – Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi – on tuntud-teatud rohkem kui mis tahes teine saar Soome lahes või Lääne-Eesti väikesaarte hulgas. Nemad jäävad nii suuruse kui ka tuntuse poolest n-ö mängust välja.
Selles raamatus tutvustatakse Soome lahe saari Vaindlood, Mohnit, Kolga lahes asuvaid saarekesi, Aksit, Pranglit jt. Lääne-Eesti väikesaartest pälvivad tähelepanu Harilaid, Vohilaid, Hõralaid, Hiiumaa juurde kuuluvad laiud jne kuni Vilsandi ja Loonalaiuni välja. Kolmas rühm on Liivi lahe saared.

Väikesaared on noored ja arenevad maastikud, kus aeg ja ümbritsev meri, kliimaolud, merelinnud ja inimtegevus mängivad olulist rolli. Üle poole sajandi olid nad peaaegu kõik meile kättesaamatud ja kauged. Saartele minek on praegugi tihti üksjagu keeruline ja aeganõudev, kuid ometi võimalik.

Lisaks ülevaatele saare loodusest, avastusloost ja huviväärsustest on olemas andmed haldusliku ja looduskaitselise kuuluvuse, pindala, asustuse ja kauguse kohta punktist, kust on võimalik alustada teekonda saarele. Kaart-skeemid näitavad kätte saarte asukoha ja rohked fotod annavad aimu sellest, missugused näevad nad välja praegu ja millele on soovitatav tähelepanu pöörata.
Märkmed: