Eesti Elu
Raamatukogu uudiseid (3)
Kultuur 09 Apr 2010 Alliki ArroEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
(Algus Eesti Elus # 12)

Estonica. Heinrich Tiidermanni fotoalbum / Heinrich Tiidermann’s photo album. Varrak, 2010. Tõnis Liibek, Merilis Sähka

Eesti Ajaloomuuseumi teadurite poolt koostatud fotoalbumis on näha Heinrich Tiidermanni (1863–1904) rohkem kui sajandivanuseid fotosid – rahvariietes inimesi, taluhooneid, tarbeesemeid, töötegemist ja laulukoore – Eesti rahvas igas tähtsamas asjas. Fotograafi eesmärk oli võimalikult ulatuslikult jäädvustada hääbuvat rahvakultuuri. Oma fotoloomingu paremiku koondas Tiidermann 1903. a. kahte albumisse, mis on säilinud tänaseni. Mõned tema pildistused on omandanud lausa ikoonilise väärtuse, teised leiavad käesolevas fotoalbumis esmakordselt publitseerimist. Vaataja silme ette kerkib mitmetahuline pilt 19. saj. lõpu ja 20. saj. alguse eestlaste elu-olust.

Sirje Kiin. Marie Under: elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt. Tänapäev, 2009

Sirje Kiini uurimusliku biograafia eesmärk on anda eesti rahva ühest mõjuvõimsamast luuletajast Marie Underist nii terviklik ülevaade kui võimalik, kirjeldades ja analüüsides tema lapsepõlve ja vaimset kujunemisteed, suhteid sugulaste, sõprade ja armsamatega, tema luuleloomingu aluseid, muutumist ja vastuvõttu nii ta kaasajal kui ka hiljem, nii kodu- kui ka välismaal. Portreteeritava isiku kaudu avaneb ühtlasi kogu eesti rahva 20. saj. emotsionaalselt kaasahaarav ajalugu. Raamat on illustreeritud mitmesaja pildiga.

Arnold Susi. Vene impeeriumi hukk: Otto Tiefi valitsuse ministri mälestused I maailmasõja päevilt. Grenader, 2009


Arnold Susi (1896–1968) on Eesti 20. saj. ajaloos tuntud vandeadvokaadina ja 1944. a. Otto Tiefi valitsuse haridusministrina. Sama aasta 10. oktoobril ta arreteeriti ja mõisteti 8 aastaks vangilaagrisse ning 8 aastaks asumisele. Vangistuses tutvus ta tuntud Vene dissidendi Aleksandr Solzhenitsõniga. Käesoleva mälestusteraamatu käsikiri valmis A. Susil Hakassia vabariigi pealinnas Abakanis asumisel olles aastatel 1957–1960.

Raamatu põhiteemadeks on õpingud Petrogradi Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis (1915–16), seejärel mobiliseerituna Peterhofi lipnikekoolis, osalemine 1917. a. Veebruarirevolutsiooni sündmustes ja korraldajana Petrogradis toimunud eestlaste suurmanifestatsioonis, võitlus Galiitsia rindel ning taandumine sealt, lühiajaline viibimine punases Petrogradis vahetult peale Oktoobrirevolutsiooni ning tagasitulek kodumaale.

Olles ise nende sündmuste keerises, kirjutab ta kõigest just nii palju, et anda edasi enda arvates piisavalt üksikasjalik pilt Venemaal neil keerulistel aegadel toimunust ja hinnang sellele.

Aivo Aia. Eesti kirikud läbi sajandite. Tammerraamat, 2009

Aivo Aia on palju aastaid kogunud vanu fotosid Eesti kirikutest, viimastel aastatel neid ka ise palju pildistanud. Selles albumis on ülevaade kõigist luterikirikutest Eestis läbi kolme sajandi nii teksti kui ajalooliste ja kaasaegsete fotode kaudu. Eesti kirikud on erineva ajaloo ja kunstiväärtusega. Ühtesid on uuritud põhjalikult, teisi vähem, mõned on sõdades ja muudes õnnetustes sootuks hävinud. Kohaliku elaniku jaoks on aga tema kodukirik kõige tähtsam ja armsam. Ning sellest raamatust leiavad väga paljud just oma kiriku üles.


Volita Paklar. Mu kodu on Eestis: Eestimaa rahvaste elulood. Tänapäev, 2009

Eluluguderaamat ilmub paralleelselt nii eesti kui vene keeles ning on valminud koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi ja ühendusega Eesti Elulood. Lugude autorite sünniaastad on ajavahemikus 1914–1964, enamik on siiski sündinud 1930ndatel ja 1940ndatel aastatel. Osa perekondi on elanud Eesti linnades, Peipsi-äärses piirkonnas või lähemas naabruses juba eelmise sajandi alguses. Nii jutustab Valentina Zhelnina (sünd 1914), kuidas nende pere tuli Eestisse Peterburist juba I maailmasõja lõpul. Kõigis lugudes on vähem või rohkem juttu päritolust, samuti perekonna või vanemate elust Venemaal ja Eestisse tuleku põhjustest.
Toimetanud Rutt Hinrikus.

Mati Graf. Kalevipoja kojutulek: 1978. aasta poliitilisest pööripäevast 1988. aasta Suveräänsusdeklaratsioonini. Argo, 2008

Raamat keskendub sündmustele ENSV lõpukümnendil ja intriigidele ning vangerdustele EKP ladvikus alates Artur Vaderi surmast ja Johannes Käbini kõrvaldamisest ning Karl Vaino võimuleupitamisest 1978 kuni Suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmiseni 16. novembril 1988, avades senitundmatuid tagamaid ja kõneldes kulissidetagusest võitlusest nii Tallinnas kui ka Moskvas. „Kalevipoja kojutulek“ annab lugejale ammendava ülevaate ja kompetentse analüüsi ajastu mentaliteedist ja tunnusjoontest, neist arengutest ja hoovustest, mis pidid kujundama eesti rahva saatuse „nõukogude rahvaste vennalikus peres õitsva sotsialismi“ tingimustes. Ühtlasi pakub raamat laiema panoraami Eesti ajaloost 50 okupatsiooniaasta vältel ja aitab mõista eestlaste valikuid võõra võimu all – teed, mis viis Kalevipoja sümboolse kojutulekuni hilissügisel 1988. Ehkki valitud on populaarteaduslik vorm vähese viiteaparatuuriga, on kogu esitatud teave tõene ja dokumentaalselt tõestatud.

Karl Ast Rumor. Tule ja päikese all (Eesti mõttelugu). Ilmamaa, 2009


Artiklikogumik „Tule ja päikese all“ on koostatud kronoloogilisena, sisaldades kirju ja kirjutusi aastatest 1940–1970 ning moodustab 3-osalise valiksarja „Maailma lõpus“ III, viimase köite. Põhiliseks sisuks on II maailmasõja järgsed meeleolud, mõtted ja neist järgnevad järeldused. Raamatu osad kannavadki nimetusi „Riigikaotus“ ja „Lõplikus lõksus“. Poliitika kõrval ei unusta ega hülga autor kirjandust; siis muutub ta muidugi kohe jälle Karl Astist Karl Rumoriks. Kaugelt jälgib see mees ka oma kirjanduslike sõprade käekäiku siinpool raudset eesriiet ehk päriskodumaal. Huvitav isiksus, rasked ajad, mõtte- ja tunderikas raamat.
(Järgneb)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus