Eesti Elu
Raamatukogu uudiseid (3)
Kultuur 12 Feb 2010 Alliki ArroEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
(Algus EE # 4, 20.01.10.)

Tartu College’i Eesti Õppetöö Keskuse raamatukogusse on saabunud uusi raamatuid, mis on nüüd juba katalogiseeritud ja valmis väljalaenutamiseks. Tulge aga ja uudistage!

Enn Haabsaar. Soome-ugri saamine. Argo, 2009
Kümmekond aastat tagasi tekitas iseõppinud ajaloolane (taustalt filoloog ja psühholoog) Enn Haabsaar (1943–2008) Eesti kutseliste ajaloolaste seas paraja tormi oma ootamatust vaatenurgast esitatud kriitiliste ja intrigeerivate ideedega Venemaa ja soomeugri rahvaste varasest ajaloost, Vene riikluse kujunemisest jne. Ehkki teda toetasid mitmed meie ajalooteaduse korüfeed, tõrjus ajaloolaste tsunft autori uudsed seisukohad asjasse süvenemata kõrvale ja nõudis enne diskussiooni avamist nende põhjalikumat teoreetilist käsitlust. E. Haabsaar tegeleski sellega kogu järgneva kümnendi ja tema töö põhiline, kivi-, pronksi- ja rauaaega käsitlev osa on esitatud käesolevas raamatus. Teos käsitleb ladusas poleemilises laadis ja väga laial arheoloogilisel, keeleteaduslikul, etnoloogilisel, folkloorialasel, antropoloogilisel jne taustal soomeugri rahvaste päritolu, kujunemist, kultuurimõjusid, mütoloogiat ja mõttemaailma. Sisult põnevat ja vormilt üldarusaadavat teksti aitavad mõtestada arvukad pildid, kaardid ja skeemid.

Lembo ja Toivo Tanning. Uus Euroopa Liit 27. Infotrükk, 2007

Raamatu eesmärgiks on tutvustada tegureid, mis on põhjustanud Euroopa rahvaste integratsiooni, et me õpiksime paremini tundma oma minevikku ja ka tänast päeva, et nende teadmiste ning oma elukogemuste põhjal paremini kujundada tulevikku. Raamat on aadresseeritud üliõpilastele, poliitikutele ja teistele, kel on vajadus ning huvi tutvuda uue laienenud Euroopa Liidu probleemidega. Raamat on mõeldud kõigile laia silmaringiga eestimaalastele, kel on huvi meid ümbritseva maailma ja eriti Euroopa vastu.

Armin Kõomägi. Pagejad. Jumalikud Ilmutused, 2009
Lugejate ja kriitikute poolt kõrgelt hinnatud novellimeistri esimene romaan. Imearstina esinev miljonär meelitab lihtsameelseid osalema inimkatsetes, eksperimendi käigus hargnevad lahti eesti inimeste elulood. Erksa detailitunde, särtsaka lause ja terve maailmavaatega romaan elust ja inimestest meie ümber. Ilus, põnev ja mõtlemapanev raamat, üks parimaid eesti romaane, milles kunst ja meelelahutus on oivalises tasakaalus.

Regilaul – loodud või saadud? Eesti Kirjandusmuuseum, 2004
Kas regilaulud on alati olemas olnud? Kuidas need laulud tekkisid, kes need välja mõtles? Neile jpt küsimustele leiab vastuseid sellest esseekogumikust.

Ants Viires. Eesti rahvapärane puutööndus. Ilo, 2009
Eesti etnoloogia grand old man’i Ants Viirese (1918) monograafia meie rahvapärase käsitöö ajaloost on oma esmailmumisest (1960) möödunud aja jooksul saanud klassikaliseks ja ühtlasi muutunud bibliograafiliseks harulduseks. Käesolev, autori poolt ajakohastatud uustrükk annab põhjaliku ülevaate rahvapärasest puutööst, kasutatud materjalidest ja tööriistadest, samuti selle käsitööliigi osast möödanikus meie rahva olmes ja igapäevaelus, kaubalistes suhetes ja ühiskondlikus tööjaotuses. Rikkalikult illustreeritud raamatus on talletatud kõik olulisem sellest tänaseks suurelt jaolt hääbunud rahvakultuuri valdkonnast.

Anton Hansen Tammsaare. Tõde ja õigus, I-V

Alo Särg. Valgamaa mõisad ja mõisnikud. Argo, 2009
Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate Valgamaa territooriumil asunud rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka käsitletava piirkonna mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Lisaks rüütlimõisate register kihelkonniti ja isikunimede register.

Raul Kuutma. Wabariigist vabariigini: mälestused. Varrak, 2009
Raul Kuutma sündis 1924. a. Virumaal. Lõpetas Rakvere Reaalkooli ja asus õppima elektrotehnikat Tallinna Tehnikumis. Sakslaste 1943. a. märtsimobilisatsiooni eest põgenes ta Soome, astudes vabatahtlikult Soome sõjaväkke. 1944. a. augustis tuli vabatahtlikult tagasi kodumaale ja võitles Relva-SS mundris Tartu all. Pärast sõda lõpetas Kuutma Tallinna Polütehnilise Instituudi, mille järel töötas kakskümmend aastat Eesti paberitööstuses. Aastail 1972–1987 oli ta EKE Tööstusvalitsuses insenerina juhtivatel ametikohtadel kuni pensionile jäämiseni. Tegemist on sõjajärgse põlvkonna inseneride ühe silmapaistvama isikuga. Saatuse soosikuga, nagu ta end ise on nimetanud, sest vaatamata saatuse keerdkäikudele õnnestus tal pääseda küüditamistest ja vangistamisest.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus