Eesti Elu
Raamatukogu uudiseid (2)
Kultuur 01 Apr 2010 Alliki ArroEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
(Algus Eesti Elus # 12)


Ella Ilbak. Otsekui hirv kisendab…: mälestusi ja tõekspidamisi. Tänapäev, 2009
Paratamatult on kadumas need, kes Eesti esimest professionaalset ja rahvusvaheliselt tuntud tantsijannat Ella Ilbakut on isiklikult kohanud või teda tantsimas näinud. Kuid meil on fotod ja on Semperi, Tuglase, Kompuse kirjeldused Ilbaku tantsust. Ja meil on Ella Ilbaku mälestusteraamat, mida on peetud eesti memuaristika üheks parimaks näiteks, kus on veenvalt ühendatud ajastu tabav kirjeldus ning kirjutaja enese maailmanägemine ja kogemused.
„Otsekui hirv kisendab …“ ilmus esmakordselt Eesti Kirjanike Kooperatiivi väljaandena Lundis 1953. a.


Kuidas vaatad, nõnda näed: Eesti ajakirjanike elulood III. Tartu Ülikool, 2009

Toodud on 24 ajakirjaniku elulood (Hillar Peep, Sulev Uus, Erik Kamberg, Heimar Lenk, Toivo Tootsen, Marianne Mikko, Marika Tuus jt).

Triin Vakker. Teaduse tegijad. Tartu Ülikool, 2009

Triin Vakkeri koostatud „Teaduse tegijad“ räägib Tartu Ülikooli noorema põlvkonna edukatest ning rahvusvahelise kogemusega teadlastest. Kogumiku kaante vahele on koondatud eri valdkondade teadlaste mõtted ülikooli, teadustöö ja ühiskonna seostest.

Artur Veisserik. Ma armastasin Eestit. Ilmamaa, 1995
Mälestusteraamat, milles autor jutustab oma elust alates 1934. aastast kuni vabanemiseni Nõukogude vangilaagrist Stalini surma järel.

Akadeemia kirjades: Ants Orase ja Ivar Ivaski kirjavahetus, 1957-1981. Eesti Kirjandusmuuseum, 1997

Ella Ilbak. August Gailit. Kirjad 1952-1961. Tänapäev, 2009

Ella Ilbak – esimene Eesti elukutseline tantsijanna, kes saavutas laia rahvusvahelise tuntuse, filosoofiliste ja religioossete otsingute teed käinud kirjanik. August Gailit – isikupärane ja fantaasiaküllane prosaist, kes põimis edukalt groteski romantikaga, üks enim tõlgitud eesti autoreid. Ilbakut ja Gailitit loojatena ühendab nende omanäolisus, suveräänsus ja kompromissitus mõtteviisis ja loomingus. Avaldamisele tulevat kirjavahetust on pidanud kaks juba küpsesse ikka jõudnud inimest, mistõttu nende pilgud on sageli pööratud minevikku. Tantsijannana mõistis Ilbak oma kunsti kaduvust. Inimesena mõistis ta kõige muugi kaduvust. Olgu see vanu kirju sisaldav raamat veel üheks katseks kaduvusele vastu seista ja minevikus juhtunut kas või punktiirina fikseerida. Koostanud Piret Noorhani.

Uku Masing. Meil on lootust. (Eesti mõttelugu). Ilmamaa, 2009

Uku Masingu kirjutiste kogumikus „Meil on lootust“ koondub autori universaalsus ja huvide laialdasus üheainsa huvivaldkonna eri tahkudeks, mõtestamaks inimese rolli universumis. Masingu kujutelm õiglasest ühiskonnast on pigem kaemuslik ega allu kergesti sõnastamisele. Tema visioonid on suunatud nii tulevikku kui ka minevikku. Raamatut võib vaadelda järjena Uku Masingu artiklikogumikele „Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt“ ja „Pessimismi põhjendus“.

Uku Masing. Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt. Ilmamaa, 2008

Esimene valimik eesti luuletaja, usundiloolase ja filoloogi artikleid ja uurimusi, eessõnu ja arvustusi, palvusi ja jutlusi. Nende haare on ülimalt lai. Kirja pandud aastail 1930–1945, ulatuvad nad muistsest Aigyptosest üle Petlemma ning India ja Vaiksest ookeanist uhutud Aasia Saalomoni saarteni välja. Ent: „Lugejana Uku Masingu ajas ja ruumis kaugeid mõtterännakuid kaasa teinutel peaks köite lõpul tekkima imepärane veene: kõigest hoolimata on Uku Masingu avar vaimuilm ülimalt eestikeskne,“ ütleb Hando Runnel oma saatesõnas.

Põlvest põlve: raamat Uku Masingust. Ilmamaa, 2009. Koostanud Urmas Nõmmik ja Hando Runnel

11. augustil 2009 täitus 100 aastat Uku Masingu sünnist. Kogumikuga „Põlvest põlve“ pakutakse läbilõiget Masingu mõjust ja tegevusest läbi paljude tema sõprade, õpilaste ja kaasamõtlejate silmade. Kaastööde valikul on silmas peetud sihti näidata, millega Masing jõudis oma elu jooksul tegelda, ent ka seda, kuidas ta on mõjutanud Eesti kultuuri- ja teaduselus osalejaid. Omaette eesmärgiks on olnud võimalikult palju avaldada materjali, mida on seni vaid kitsamas ringis ette kantud.
Sõna saavad Uku Masingu kõrval ka Peep Audova, Karl Aun, Peep Ilmet, Ain Kaalep, Kalle Kasemaa, Jaan Kiivit, Jüri Kivimäe, Tõnu Luik, Viivi Luik, Anne Maasik, Urmas Nõmmik, Toomas Paul, Jaak Peebo, Hando Runnel, Pille Runneljt. Nõnda kajastavad pühendusteose osad väga isiklikke meenutusi ja mõjutusi, valatuna luule-, essee- või muusikavormi, aga ka Masingu huvi keele ja meele, kirjanduse ja luule, ajaloo ja kirikuloo, usu ja usuteaduse, piibli- ja hommikumaise mõtte, pärimuse ja muinasjuttude, filosoofia ja botaanika vastu.

Mardi Valgemäe. Pihtimusi: artikleid ja arvustusi lavakunstist ja kirjandusest. Eesti Keele Sihtasutus, 2009

Mardi Valgemäe kriitikakogumik käsitleb kirjandust (Ristikivi, Unt, mesilased eesti luules), teatrit (Unt, Undusk, Kivirähk, Kivastik, „Kalevipoeg“, „Kuningas Ubu“), tantsu (Murdmaa, Von Krahli „Luikede järv“), filosoofiat (Kõiv, Emerson, eksistentsialism) ning ooperit ja arhitektuuri. Raamat sisaldab ka lühiartikleid pseudo-Shakespeare’ist, Eugene O’Neillist, Poola teatrist ja Mozartist.
(Järgneb)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus