Raamatukogu uudiseid (2)
Kultuur 03 Nov 2006 Alliki ArroEWR
    Trüki   E-post   FB     
(Algus Eesti Elus # 43)
Tutvustame Tartu College'i raamatukogus leiduvaid raamatuid.

Kaljo-Olev Veskimägi. Kuidas valitseti Eesti NSV-d. Varrak, 2005.
Põhjalik ja paljuski seni uurimata arhiiviainesel — EKP Keskkomitee büroo materjalidel — põhinev uurimus. Autor otsib vastust küsimusele, mismoodi valitseti Eesti NSV-d nõukogude okupatsiooni algusaegadel, ajavahemikus 1944—1956. Põhitähelepanu pööratakse istungite stenogrammidele, mis lisavad nii mõndagi põnevat meie senistele teadmistele ja lasevad tollal sündinud otsuseid ja nende tagamaid uues valguses näha. Raamatus joonistuvad värvikalt välja EKP juhtide portreed, keskkomitee liikmete omavahelised suhted ja nõukogude eluolu erinevad tahud.


Kuue samba kutse: naisena ülikoolis. Korp! Filiae Patriae, 2005.

Kogumik naisüliõpilaste mälestusi ülikooliajast nii enne maailmasõda kui praegu, 21. sajandil. Kogumik on välja antud 100 aasta möödumise puhul ajast, kui naised lubati esmakordselt vabakuulajatena ülikooli.



Eesti ajalugu VI. Ilmamaa, 2005.

Aastal 2003 ilmus Õpetatud Eesti Seltsi ja Ilmamaa koostöös Eesti ajaloo neljas köide (alapealkirjaga „Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni“), kujutades endast järge pool sajandit varem, aastail 1937–1940 ilmunud kolmele esimesele köitele.

Tihti on küsitud, miks pole eesti ajaloolased jõudnud koostada vähegi ammendavat ülevaadet Eesti riigi ja rahva loost lõppenud sajandil. Tulles vastu lugejate ootustele, järgneb neljandale köitele kõigepealt kuues, mis sisaldab Eesti ajalugu Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Kuuenda köite põhiosade pealkirjad on: „Iseseisev Eesti 1918–1939“, „Omariikluse häving 1939–1944“ ja „Annekteeritud Eesti 1944–1991“. Neile järgneb „Taasiseseisvunud Eesti“ ja „Sündmuste kroonika“. Raamatus on rohkelt pildimaterjali (üle 100 foto ja 9 kaarti).

Raamatu peatoimetaja on Sulev Vahtre, tegevtoimetajad Tartu Ülikooli Eesti ajaloo õppejõud Ago Pajur ja Tõnu Tannberg, teksti autoreid on kümme.


Toomas Karjahärm ja Helle-Mai Luts. Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940-1953. Argo, 2005.
Loovintelligentsi represseerimise peamine vorm polnud mahalaskmine, vangipanek ega orjatöölaagrisse saatmine, kuigi ka seda tuli ette. Peamine oli terve etnilise, sotsiaalse ja professionaalse tunnusega rühma vaimne sandistamine. Loomingulise tegevuse katkestamine tähendas kutsetöö keeldu, millega kaasnes avalik mõnitamine ja häbiposti panek. Ühiskonnas ja loomeliitudes valitses üldine hirmu ja hüsteeria atmosfäär.


Geoffrey Bennett. Balti mere vabastamine Olion, 2003

1919. aastal oli Baltikum üks poliitiliselt rahutum piirkond maailmas. Ajal, mil Soome mässas, trampis Saksa armee läbi Eesti, Läti ja Leedu ning valgete väed marssisid revolutsioonilise Petrogradi peale. Selles rahutus õhkkonnas pöördusid äsja iseseisvunud Balti riigid abi saamiseks lääneliitlaste poole. Suurbritannia saatis appi väikese kerge ristlejate ja hävitajate flotilli, mida juhtis kontradmiral Walter Cowan.
Omamata selgeid juhiseid, pidi Cowan ise välja töötama oma strateegia, mille ta ka tõhusalt teostas. Pärast hulljulge ja kartmatu taktika rakendamist, millega kaasnes rünnak peaaegu vallutamatuks peetud Vene mereväebaasi Kroonlinna südamesse, trumpasid Inglise laevad kavalate manöövritega üle sakslased ja venelased. See operatsioon ei taganud mitte ainult (ajutise) vabaduse Eestile, Lätile ja Leedule, vaid lõi ka püsivad sidemed nende riikide ja Suurbritannia vahel.
Raamatut, mille esmatrüki pealkiri oli „Cowani sõda“, on täiendanud uue materjaliga autori poeg, kes on kirjutanud ka eessõna eestikeelsele väljaandele.


XX sajandi kroonika III osa: Eesti ja maailm. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006

Algupärase teatmeteose „XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm“ III osa hõlmab ajavahemikku 1. november 1961—20. jaanuar 1981. See kroonikaköide algab päevast, mil N Liidus oli välja kuulutatud kommunismi ülesehitamise tormakas plaan, ning lõpeb päevaga, mil Ameerika Ühendriikides vannutati ametisse 40. president Ronald Reagan, kes kuulutas N. Liidu kurjuse impeeriumiks ja pidas kommunistliku süsteemi kukutamist demokraatliku maailma peaeesmärgiks.


Eesti teaduse biograafiline leksikon 2. köide Kj-M. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005

See väljaanne sisaldab ligi 2000 Eesti teadusega seotud õpetlase – täppis- ja loodusteadlaste, põllumajandus-, sotsiaal- ja humanitaarteadlaste, muusika-, teatri- ja kunstiloolaste jt. erialade teadlaste — elulood. Teos hõlmab põhiliselt ajavahemikku 17. sajandist aastani 2000. Isikuartikkel annab ülevaate teadlase elust ja tööst, lisatud on tähtsaimate teadustrükiste loetelu ning bibliograafia. Raamatus on ligi 300 portreefotot ning teadusasutuste ja -trükiste fotot. Leksikon ilmub koostöös Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendusega ning on kavandatud 4-köitelisena.
(Järgneb)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus