Eesti Elu
Raamatukogu uudised (3)
Kultuur 06 Mar 2009 Alliki ArroEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Tartu College Estonian Studies Library’sse on jälle saabunud Eestist rohkesti uusi raamatuid. Kutsume raamatuhuvilisi neid uudistama ja laenutama.


Teet Kallas. Heliseb-kõliseb. Pegasus, 2008
Teet Kallase esikromaan „Heliseb-kõliseb…" ilmus esmakordselt 1972. a. ja põhjustas hoobilt suurt elevust. Tollane kriitika on seda võrrelnud muuhulgas Jack Kerouaci hipiromaanide ning Mihhail Bulgakovi „Meistri ja Margaritaga“. Selleks oli ka põhjust — teist sellist mitmedimensioonilist ning sõna otseses mõttes liikuvat romaani eesti kirjanduses naljalt ei kohta. Romaani sisu moodustab peategelase, bioloogiakandidaat Kaaro Neeme ning bussitäie loovisikutest meelelahutajate — muusikute, kunstnike, lauljate — sõitmine mööda noorte suvepäevi juunikuises Eestis. Tee viib neid paljudesse kohtadesse, mille käigus kohtutakse äärmiselt erinevate inimeste ja nende omanäoliste, et mitte öelda veidrate tegemistega. Ent paralleelselt esineb romaanis ka unenäoline võlumaailm ja selle seadused, tegelased ning n-ö. reaalsest maailmast erinev problemaatika. Kahte maailma näib ühendavat salapärane Fantoom…
Tegemist on eesti kirjanduse ainulaadse road-movie’liku romaaniga, mis jahmatab oma julguse ja vaimukuse, satiiri ja uuenduslikkusega, eriti kui pidada silmas tollaseid olusid ja kirjutamistingimusi — autor viibis nimelt sel ajal nii KGB eeluurimisvanglas kui ka hullumajas. Lisaks pakuvad äratundmist tegelaste kohati varjamatud prototüübid, kellest nii mõnigi esineb romaanis lausa pärisnime all. Nii kohtame raamatus Andres Vanapat, Arvi Siiga, Hando Runnelit, Robert Vaidlot, Hugo Hiibust, Uno Eltsi jmt värvikaid isikuid. Romaani teine, 2008. a. väljaanne sisaldab lisaks autori täiendavaid joonealuseid kommentaare ning Juku-Kalle Raidi põhjalikku järelsõna.


Villem Reiman. Mis meist saab? (Eesti Mõttelugu) Ilmamaa, 2008
Villem Reimani elu (1861–1917) peajoone on lahedamalt loetaval kujul meile antud August Palmi uurimuses „Villem Reiman“ (täiendatud 2. trükk Ilmamaalt 2005). Käesolev meie mõtteloo-sarja 80. väljaandena kuuluv köide tahab esitleda tema loomingulisest elust kolme silmahakkavamat suunda. Need on vaimulooline, isamaaline ja kirikupoliitiline suund. Esimene on orienteeritud meie koduses ajaloos olnud suuremõõtmeliste isiksuste avamisele; teine on suunatud rahvale, kellel viimane aeg ärgata, ennast määrata ja rahvuseks saada; kolmas usule, usuõpetusele ja kiriku ehk jumalateenistuse vabastamisele ülekohtuse eestkoste alt oma rahvale. Neidsamu suundasid esindavad ka Reimani kaalukad uurimused ja võitluskirjad, mis on äsja publitseeritud Villem Reimani Kolleegiumi aastaraamatus „Koguja“ (2008).


Mart Lepp. Ülo Sooster. Varajane looming / Early works Mart Lepp, 2008
Hiiumaalt pärit Eesti avangardkunsti ühe hinnatuima meistri varane looming sisaldab Hiiumaa vaateid ja Tartus loodud kaasõppurite portreid. Impressionistlikud maalid kannavad endas kergeid mõjutusi noore kunstniku õppejõult Elmar Kitselt, ent siin on peidus ka terve rida võimalusi pallasliku maalikooli uuteks arenguteks. Need katkesid kahjuks kunstniku arreteerimisega 1949. a. poliitilistel põhjustel, millele järgnesid pikad vangilaagriaastad.

Ülo Sooster. Hilislooming/Late works. Mart Lepp, 2007
Miniraamatus on ühe hinnatuma Eesti kunstniku, avangardi klassiku fantaasiarikas sürrealistlik ja abstraktne looming, osa teoseid ka detailidena. Haruldusena on kunstnik sõpradele joonistanud mõned jõulukaardid.


Karl Ast Rumor. Maailma lõpus. (Eesti Mõttelugu) Ilmamaa, 2007
Karl Ast Rumori (1886–1971) 3-köiteliseks kujunev „Maailma lõpus“ on katse kokku võtta autori kirev elu, mis ulatub läbi kolme ajaloojärgu. Need ajaloojärgud on: eesti rahva elu Vene tsaaririigis, omariikluse saavutamine ja ülesehitamine ning lõpuks riigikaotus ning pagulaspõlv. Autori elulugu on püütud esitleda tema kõnede, kirjutiste ning lüürilistegi palade kronoloogilise järjestamise kaudu, niisiis tingliku päevaraamatu põhimõttel. Esimeses köites sisalduvad osad: I. Petseri poiss; II. Toompea mehed. Tulevikus järgnevad: III. Lääs-Ida-Lääs (teine köide); IV. Riigikaotus; V. Lõplikus lõksus (kolmas köide).


Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik. (Eesti Mõttelugu) Ilmamaa, 2002
Peeter Tarvel (1894-1953) oli demokraat ja humanist, kes klassikalise liberalismi põhiideed – vabadust – pidas esmajärgulise tähtsusega vaimseks väärtuseks, mis on iga tõelise ja püsiva arengu paratamatuks eelduseks. Tema kindel veendumus oli, et demokraatiast paremat riigikorda ei ole; et demokraatia on kõigele vaatamata siiski elujõuline ning kõik tema puudused on kõrvaldatavad ka üksnes demokraatia enda abinõudega. Vaid demokraatlik rezhiim suudab vajalikul määral kindlustada rahvastele vaba vaimsust ja avalikkust. Tarvel rõhutas eriti kasvatuse ja enesearendamise tähtsust vabaduse saavutamisel, sellest arusaamisel ja selle väärtustamisel üksikisiku poolt.
Koostanud Toomas Karjahärm ja Hando Runnel



Andres Ehin. Eestlaste identiteet ja naaberrahvad CD. Raadio Ööülikool, 2006
Ööülikool on saatesari, mis on seni levinud peamiselt Eesti Raadio sagedustel. Nüüd on Ööülikool saadaval ka audioraamatuna. Ööülikooli temaatika hõlmab humanitaarteadusi, muusikat, teatrit, filmi, kunsti, rahvuskultuuri ning ainevaldkonda, mida tinglikult võiks nimetada „inimene ja keskkond“. Ööülikooli saadetel ei ole temaatilist järjepidevust – iga saade moodustab omaette terviku. Ööülikooli loengud on küll akadeemilise kaaluga, kuid vormilt mängulisemad ja paindlikumad kui tavapärased avatud ülikooli tüüpi saated. Loengu teema valib õppejõud. Ööülikooli lektoritel on alati sära silmis, sest kõneldakse teemadel, mis tõeliselt rääkija meeli köidab. Ööülikooli loengud on tehtud mõttega, et neid saaks kuulata ka 100 aasta pärast.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus