Raamatukogu uudised (1)
Eestlased Kanadas 07 Apr 2006 Alliki ArroEWR
    Trüki   E-post   FB     
Meie kolimine avaramasse ruumi läks hõlpsasti. Telefon töötab raamatukogu lahtioleku aegadel. Helistage numbril 416-925-9405 ja paluge, et teid ühendataks raamatukoguga. Internet töötab samuti. Meie andmebaasi pääseb Eesti Elu veebileheküljelt www.eesti.ca/library/ On olnud ka juttu uksekellast, mis töötab samal printsiibil kui korterimajade intercom. Nagu meile teatati Tartu College'ist, on seade ostetud ja tuleb peatselt sissemonteerimisele. Peale kolimist on raamatuhuvilisi juurde tulnud — nüüd on meil 80 registreeritud lugejat ja 360 raamatut!

Varsti lõpeb käesolev akadeemiline aasta ja on ees pikk suve- ja lugemisvaheaeg. Tuletame meie lugejaile (ja ka väga teretulnud uutele raamatusõpradele) meelde, et anname terveks suveks laene. Suveks võib raamatuid laenutada 28. aprillil, 2. mail ja viimasel lahtioleku päeval, 5. mail. Nende raamatute tagastamise tähtaeg tuleb alles 5. septembril just pärast Labour Day'd. Raamatukogu on avatud kuni 5. maini teisipäeviti kell 12.00 – 5.00 p.l. ja reedeti kell 1.00 – 3.00 p.l. Oleme avatud ka tund aega enne Lugemisteatri Ilutuli etendust „Vanapagan ja Kaval-Ants” 8. aprillil.
Siin on teile tutvumiseks ja mõnusaks suvelugemiseks esitatud kokkuvõtted meie uutest raamatutest:



Käbi Laretei. Otsekui tõlkes. Tallinn, Tänapäev, 2005

Käbi Laretei mälestusteraamatus on palju teemasid: enne ja nüüd, Eesti ja Rootsi, muusika ja muusikud, abielu dirigent Gunnar Staerni ja maailmakuulsa filmirezhissööri Ingmar Bergmaniga, lapsed Linda ja Daniel. Ausalt ja avara pilguga vaeb autor oma kogemustest rikast elu: kui hästi on õnnestunud ühendada abikaasa, ema ja klaverikunstniku roll? Kuidas elada korraga kahes kultuuris, kahes keeles, kahe identiteediga? Kas pagulane elabki oma elu „otsekui tõlkes“? Kas uus Eesti on midagi hoopis muud kui kunagine kodumaa?



Jakob Hurt. Looja ees. (Eesti mõttelugu) Tartu, Ilmamaa, 2005

Jakob Hurdast mõeldes tuleb esimese mõistena meelde rahvuslik ärkamisaeg ja Jakobsoni-Hurda vastasseis, samuti on teada-tuntud ka tema rahvaluulekogumise aktsioon. Käesolevas, Eesti mõtteloo sarja 66. raamatus seisab Hurt meie ees kui rahva vaimu ja hinge harija. Oli ju Hurda põhitööks kirikuõpetaja amet. Lisaks nii mõnelegi varem avaldatud avalikule kõnele ja kirjale leidub selles kogumikus valik Hurda kalendrijutte ning jutlusi, mis ta pidas noore kooli- ja kirikuõpetajana peamiselt Otepää kirikus. Lugeja ei tohiks heituda selle raamatu tavapärasest erinevast keelest. See oleks justkui mälestusmärk nii Hurda-aegsele lõunaeesti keelele kui ka tolleaegsele kirjakeelele tema arengutes ja heitlustes, on ju Hurt lisaks muule tuntud ka keelemehena.
Koostanud Hando Runnel


Anna Zhigure. Ja siiski nii lähedal. Tallinn, Olion, 1999

Anna Zhigure elu on tihedalt seotud tema kodumaa Läti dramaatilise saatusega. Oma mälestustes räägib ta nii oma perest ja lapsepõlvest Jurmalas Riia lähistel kui ka vanavanematest ning nende rasketest katsumustest. Hiljem tulevad meenutused Tartu Ülikoolist, kus tal tekkis kiindumus Soome, soome keele ja kirjanduse vastu, ning Baltimaade saatuslikest hetkedest, kui need Nõukogude Liidust lahku lõid. Taasiseseisvunud Läti Vabariigi esimese Soome suursaadikuna Helsingis võitis Anna Zhigure oma helge ja elujaatava olemusega palju uusi soome sõpru. Tema kõrval seisis ja toetas teda igati abikaasa Jukka Rislakki.


Mart Laar. Punane Terror: Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis. Tallinn, Grenader, 2005

Raamat räägib kommunistlikust terrorist, mis pääses Eestis valla pärast seda, kui N. Liit oli 1940. a. Eesti Vabariigi okupeerinud ning oma koosseisu liitnud. Vahetult pärast seda sündmust alanud massilistele vahistamistele järgnes 1941 maaelu hävitamine suurküüditamisega. 1941. a. suvel hoogustus vangide hukkamine, taganevad punaarmeelased ja hävituspataljonlased tapsid valimatult ja halastamatult tsiviilelanikke. Paljuski just 1940–1941 kogetu tõttu võitlesid eestlased 1944. a. Saksa armee ridades Punaarmee vastu. Sõjale järgnes uus terrorilaine, küüditamine 1949, Siberisse sunnitööle saatmised ja julm arveteõiendamine metsavendadega.


Mart Laar. Sinimäed 1944. II maailmasõja lahingud Kirde-Eestis. Tallinn, Varrak, 2006.

1944. a. Narva jõel ja Sinimägedes toimunud heitlused on veriseimad Eesti pinnal peetud lahingutest. Kevadel 1944 kujunes Narva rinne siia koondatud jõudude kontsentratsiooni poolest kõige kuumemaks kohaks idarindel. Narva all peatati Punaarmee edasitung üheksaks kuuks, siin hukkusid kümned tuhanded sõdurid. Käesolev raamat annab mälestustele ja rikkalikule arhiivimaterjalile tuginedes esimese põhjalikuma ülevaate Narva jõel ja Sinimägedes toimunud lahingutest, kajastades Punaarmee sissetungi Eestis, Punaarmee sillapeade hävitamist Narva jõel, lahinguid Krivasoo sillapeal märtsis-aprillis 1944, Auvere lahingut, Narva langemist ja lahinguid Sinimägedes.



Mart Laar. Unustatud sõda: relvastatud vastupanuliikumine Eestis 1944-1956, Tallinn, Grenader, 2005

Raamat avab ühe kangelaslikuma lehekülje Eesti ajaloos, milleks on relvastatud vastupanuliikumine ehk metsavendlus aastail 1944–1956. Selle unustatud sõja käigus ohverdasid tuhanded mehed ja naised Eesti vabaduse eest oma elu. Nende vastupanu oli algusest peale hukule määratud. Kuigi nad ei suutnud päästa ei oma kodumaad, iseennast ega oma lähedasi, päästis nende võitlus ometi eesti rahva hinge. See lõi vastupanu traditsiooni, mis läbi kogu nõukogude okupatsiooni aja jätkudes viis lõpuks iseseisvuse taastamisele 1991. a.

Ants Viires. Kultuur ja traditsioon (Eesti mõttelugu) Tartu, Ilmamaa, 2001

Ants Viires on juba neljas autor, kes esindab sarjas „Eesti mõttelugu“ eesti rahvateadlasi Eerik Laidi, Gustav Ränga ja Oskar Looritsa kõrval. Sellesse kogumikku valitud artiklid näitavad Viirest kui väga mitmekülgset eesti rahvakultuuri uurijat, kelle käsitletud teemade ring on lai, ulatudes sõnaetümoloogiast eestlaste muistse usundini. Lugeja saab teada nii seda, kui vana on vanapagan ja kuidas tekkis Eestis folklorism kui ka seda, kuidas käisid tegelikult riides meie esivanemad 18. sajandil. Kogumikust leiab huvitavat teavet kasvõi selle kohta, mil moel on mõjutanud eestlaste mõttemaailma kujunemist värvid, aga ka sajandialguse kokaraamatud. Raamat annab hea ülevaate senisest eesti rahvakultuuri uurimise ajaloost ja esitab soovitusi ka tulevikuks.
(Järgneb)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus