Alates jaanuarist on raamatukogu avatud lisaks teisipäevale ja neljapäevale esmaspäevaõhtuti, kui toimub segakoori Ööbik harjutus.
Oleme avatud: E - kl 18.30-20.30 (välja arvatud 16. 01., 13. 02., 19. 03., 16. 04. ja 14. 05);
T -kl 12-15.00; N - kl 11.00-13.00.

Enne jõulu on raamatukogu viimast korda avatud 13. detsembril. Uuel aastal avame uksed 3. jaanuaril 2012.


Uue raamatute seas on:

Andrei Hvostov. Sillamäe passioon. Tallinn, Petrone Print, 2011.
Oleme lugenud Nõukogude Liidu linnadest mis olid nummerdatud ja täiesti suletud, sest seal tegutses mingi salajane sõjatööstus. Eestis oli selline linn Sillamäe, rajatud Stalini ajal põhjarannikule sest sealsetes maardlates leidus maaki, mis sisaldas uraani. Sillamäele ehitati uraani rikastamise tehas ja toodi üleliiduliselt sisse teadlasi ja tehnilisi eksperte ning ehitati neile elamiseks stalinistliku arhitektuuri näidislinn.

Andrei Hvostov (47), kelle ema oli eestlasest geoloog ja isa venelane, kasvas üles Sillamäel. On ime, et temast sai eestlane ja veel tunnustatud ajakirjanik, sest Sillamäe elanikkonnast oli eestlasi ainult 3%. Ehk see on tingitud mitte ainult emast, vaid ka sellest, et ta saadeti koolivaheaegadel vanaema juurde “päris-Eestisse” suvitama. Igal juhul ta on kirjutanud suurepärase memuaari, eesmärgiga selgitada oma pojale oma lapsepõlve ja noorust nõukogude ajal suletud linnas valdavalt venelaste keskkonnas.


Sõjas kasvanud poisid: Eesti meeste mälestused sõjast ja Saksa okupatsioonist. Tänapäev, 2011 Koostanud Rutt Hinrikus.


Selles raamatus on 19 toona veel poisieas mehe mälestused Saksa okupatsioonist ja Teisest maailmasõjast. Seega on eelistatud pigem laste, mitte meeste mälestusi sõja-aastaist: mälupildid on nähtud noorte silmadega, kuigi kirja on need pandud kümneid aastaid hiljem. Tekstid on valitud Ühenduse Eesti Elulood ja Eesti Kirjandusmuuseumi korraldatud eluloovõistlustele „Minu elu Saksa ajal” ja „Sõja mõjud minu ja minu lähedaste elus” meenutuste hulgast. Kahele võistlusele laekus kokku üle 350 töö, 2006. a ilmus nende põhjal valik naiste mälestusi „Sõja ajal kasvanud tüdrukud”. Käesolevat raamatut võib vaadata ka kui eelneva mälestustevaliku järge.



Erkki Tuomioja. Jaan Tõnisson ja Eesti iseseisvus. Varrak, 2011

Eesti esimesest iseseisvusperioodist kerkib esile kaks nime: Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts. Nende koostöö ja konkurents on lõimelõngaks ka selles põhjalikus Jaan Tõnissoni eluloos.

Päts alustas vasakradikaalina, aga lõpetas autoritaarse riigipeana.Tõnisson oli parempoolne rahvuslane, lehe- ja riigimees, kes tõusis mitut keerdkäiku pidi liberaalse opositsiooni juhiks ja kadus Nõukogude salapolitsei vangistatuna.

Erkki Tuomioja on valinud teosele huvitava lähenemisnurga, põimides Tõnissoni elujärkude ja Eesti poliitilise ajaloo sekka samal ajal Soomes aset leidnud sündmusi ja poliitilisi otsuseid. Tulemuseks on biograafia, mida on rikastatud huvitavate tõlgendustega sellest, kuidas geograafia, naabrussuhted, poliitikute isikuomadused ja püüdlused ning sageli tühisedki seigad mõjutavad ajaloo suuri pöördeid ja riikide arengut.

Erkki Tuomioja (s 1946) on Soome poliitik ja kirjamees. Aastatel 2000–2007 oli ta Soome välisminister ja 2008. a Põhjamaade Nõukogu president. Ta on kirjutanud 18 raamatut, m.h. ka 2006. a Varrakus ilmunud „Õrnroosa. Hella Wuolijoe ja Salme Dutti elu revolutsiooni teenistuses”, mis pälvis Tieto-Finlandia ehk Soome mainekaima aime- ja õppekirjanduse auhinna.


Kaie Kõrb. Unistuste nimel. Anneli Ammas. Fookus Media, 2011

Kui priimabaleriin Kaie Kõrbi nüüd juba nelikümmend aastat tagasi esimesel katsel balletikooli vastu ei võetud, kõndis ta, vihapisarad silmis, Toompealt alla ning vandus, et läheb tagasi ja seisab aasta pärast uuesti range komisjoni ees. Läkski – ikka ema käekõrval – ja vastuvõtjatel ei tekkinud enam mõtetki, et ta baleriiniks ei kõlba.

Praeguse eluetapi kõige tähtsamaid tegelasi, imelisi kaksikuid Eduardi ja Raimondit ootas ta koos abikaasa, lätlase Viesturs Jansonsiga seitse pikka aastat. Küllap mõni teine oleks unistusele lapsi saada 47aastaselt kriipsu peale tõmmanud ja leppinud, et see õnn jääb maitsmata. Kaie aga unistas edasi ning võib taas kord olla õnnelik ja rahul, et on harjunud unistuste nimel nii kaua kannatama, kuni need lõpuks täituvad. (järgneb)

Märkmed: