Teisipäeval, 4. septembril avab Tartu College Estonian Studies Library taas oma uksed uueks hooajaks.

Oleme avatud teisipäeviti kell 12–5 pl ja reedeti kell 1-3.00 pl. Asume Tartu College’is, 310 Bloor St. W., sissepääas Madison Avenue’lt. Meie telefon on 416-925-9405. Ootame oma vanu sõpru ja ka uusi lugejaid.
Tutvustame alljärgnevalt uusi, suve jooksul saabunud raamatuid.


Pekka Hyvärinen, Hannu Rautkallio. Soome mees. Urho Kekkose elu. Tänapäev, 2006

Urho Kekkonen on kõige pikaajalisem Soome president. Ta on tänaseni müütiline tegelane, kelle otsuste ja nende langetamise motiivide üle tuliselt vaieldakse. Kas Urho Kekkonen oli auahne, brutaalne, edev, humoorikas, lugupeetud, manipuleeriv, omakasupüüdlik, osav, reeturlik, sõjakas või upsakas? Või olid tal kõik need omadused? Kas Kekkonen, kes sai kommunistidelt raha, oli kõigest N. Liidu kannupoiss või säilitas Soome iseseisvuse just tänu temale?

Käesolev elulugu annab värvika ülevaate Urho Kekkosest, tema noorusest, poliitilisest tähelennust, isiklikust elust ning valusast perioodist Soome ajaloos. Kekkose lähikondlastest sõltumatult kirjutatud raamatu autorid on tunnustatud ajakirjanik Pekka Hyvärinen ja ajaloolane Hannu Rautkallio, kes leidsid huvitavaid materjale mitmetest välisarhiividest. Raamat sisaldab eksklusiivseid fotosid.

Kati Murutar, Jaan Tätte. Kuhu kuningad kadusid? Elmatar, 2005

Kati ja Jaani kirjatöö on sügav kummardus eestlusele, eestlaseks olemisele ja kõigile Eesti eest elu andnud kaasmaalastele. Ei ole vaja tungida väga sügavale ajalukku taipamaks, et meie rahvuse allesolemine on ime.

Murutari-Tätte kirjutatu on meeldetuletus kaasaegsetele eestlastele, milliste võitluste ja katsumuste tulemus on praegune Eesti Vabariik. Elades peaaegu heaoluühiskonnas ei tohi me unustada, kui habras ja õrn ning kui mõõtmatu väärtusega on Eestimaa, eesti keel ja eesti inimene. Meie oleme selle aarde hoidjad ja kaitsjad, säilitajad ja arendajad. Tehkem seda arukalt ja targa südamega – nii, et meie tulevased kuningad jääksid ellu ning tüdrukud saaksid poiste kaasadeks ja uute laste emadeks, enne kui poisid jälle ja jälle sõtta ja surma kistakse. Ja kõik Maarjamaale sündinud lapsed kasvatame sügavamate juurte päritolumaadelt parimat pärides ikka ja igal juhul eestlasteks!

Ants Viidalepp. See kunstnik, kes...Viinistu Kunstimuuseum, 2004

Raamatu esimesse ossa on koondatud valitud teosed kunstnik Eerik Haameri loomingust, teine osa koosneb Ants Viidalepa kirjutatud/kogutud mälestuskildudest, mis annavad selle eesti-rootsi kunstniku elust ja tegemistest hea ülevaate.

Enn Vetemaa. Vaba Vaimu Vennaskond. Tänapäev, 2006

Romaani tegelasteks on veidravõitu vanahärrad, tippteadlased, kes on pensionieaks kolinud maalilisse väikelinna ja jätkavad seal fanaatilise innuga oma elutöö täiustamist. Tegu on katkubakteritesse armunud bakterioloogiga; foneetikuga, kes komponeerib uusi, olematuid vokaale; medievistiga, kes teab kõike soola ajaloost ja on veendunud, et eksisteerib korrelatsioon soolahindade ja maailmaajaloo vahel; ning numismaatiku, härra Andreas Berend von Uexkülliga, kes on vägeva mündikogu omanik, kolinud esiisade maale elama ning võtnud Eesti kodakondsuse. Seltskond, keda värvistab kohalik polüglotist luuletaja-sürrealist, kujutabki endast oma sarkastilisest maailmanägemisest johtuvalt teatud vaba vaimu vennaskonda – vennaskonda, kelle üle muiatakse, kuid keda siiski ka respekteeritakse. Vennaskonda tabab aga suur oht – neid (nad elavad naabriti) tahetakse oma vanadest armsatest kodudest ümber kolida, kuna territooriumile kavatsetakse ehitada uus tornjas hotell, kasiino, massaazhikabineti ja muuga. Romaanis kogetakse elutute „asjade mässu“ inimkonna vastu ja tutvustatakse väljasuremisohus oleva kurnimängu reegleid ning muudki.

Viktor Masing, Fred Jüssi. Wild Flowers of Estonia. Bibliotheca Baltica, 2002

See on esimene ingliskeelne raamat Eesti metsalilledest. Illustreeritud fotodega.


Tiit Made. Ükskord niikuinii. Argo, 2006

See on esimene meenutustesugemetega raamat laulvast revolutsioonist, kus sündmusi on käsitletud teemade kaupa. Sündmustik hakkab rulluma märtsist 1985, kui Mihhail Gorbatshovist sai NLKP Keskkomitee peasekretär ning käivitusid perestroika ja glasnost. Eesti rahva poliitilise aktiivsuse raputas üles fosforiidisõda. Autor on omaette peatükkidena värvikalt käsitlenud Loomeliitude pleenumit, Hirvepargi meeleavaldusi, nelja mehe isemajandamise ettepanekut, Rahvarinde üliaktiivset tegevust liikumisel suveräänsuse ja sõltumatuse poole, Rohelise Liikumise aktsioone, eestlaste tegutsemist Kremlis Rahvasaadikute Kongressil, Toome ja Savisaare valitsuste ettevõtmisi, ängistavat migratsiooni ja Interliikumise pingutusi säilitada Moskva kontrolli Eesti üle, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee opositsiooniliselt innustavat tegevust, EKP hääbumist, Ülemnõukogu otsustavat rolli iseseisvuse toojana, väliseestlaste lülitumist kodumaa poliitilisse ellu jt. tollaseid sise- ja välispoliitilist elu mõjutanud institutsioonide ja ühenduste ettevõtmisi. Kulminatsioon on augustiputsh ja Toompea lossis toimunud kahe pingelise päeva reportaazh, mille lõpptulemuseks oli 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamine. Raamatus on palju dokumentaalfotosid ning ligi 500 isikunime.

Majandusteadlase ja väliskommentaatorina sukeldus Tiit Made poliitikasse nelja mehe täieliku isemajandamise ettepaneku kaudu. Valiti NSV Liidu rahvasaadikuks, oli Eesti Rohelise Liikumise aseesimees, Eesti Ettevõtjate Erakonna esimees ning Ülemnõukogu väliskomisjoni aseesimees.

Aivar Jürgenson. Siberiga seotud eestlased teisel pool Uuraleid. Argo, 2006

Kui kuuldakse Siberisse sattunud eestlastest, siis arvatakse tavaliselt tegu olevat nendega, kes jäid Nõukogude repressiivorganite hammasrataste vahele. Vähem teatakse seda, et kuni tänase päevani elab Siberis tuhandeid eestlasi, kellest enamus on seal sündinud ning kelle kodumaa on Siberis.

Raamat põhineb autori doktoritööl. Välja on jäetud teoreetiline osa, samuti on koomale tõmmatud teaduslike arutluste mahtu ning lihtsustatud sõnastust, et raamat sobiks laiemale lugejaskonnale. Ning rohkem on lastud rääkida ning oma mõtteid avaldada Siberi eestlastel endil.
(Järgneb)

Märkmed: