Puukborrelioos ründab üha sagedamini EPLO
Kuumad uudised 13 Apr 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Toimetaja: Kadri Ratt

Käesoleva aasta kolme kuuga on registreeritud juba 137 borrelioosijuhtu.

Viimastel aastatel on borrelioosijuhtude arv märkimisväärselt kasvanud: kui 2007. aastal registreeriti 721 haigusjuhtu, siis möödunud aastal tuvastati borrelioosi 1423 korral. Tänavu on juba registreeritud 137 borrelioosijuhtu.

Borrelioosi on hakatud üha enam registreerima ka talvekuudel. Selle põhjused võivad tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul olla erinevad, aga sageli ei ole inimene kokkupuutest puugiga lihtsalt teadlik.

"Arst avastab haiguse juhuslikult vereproovi käigus või siis ilmnevad pikema aja möödudes pärast puugiga kokkupuutumist tüsistused, mis vereproovi käigus annavad viite põetud puukborrelioosile," rääkis Saluri. Seega pole talvekuudel reeglina tegemist mitte vahetu kokkupuutega puugiga, vaid puuknakkusega kaasnenud tüsistustega, mis ilmnevad alles hiljem.

"Viimased pehmed talved on olnud puukide leviku kasvuks head ja seda ennekõike just saartel," märkis Saluri. Nn puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna keskmine temperatuur on +5 kuni +7 kraadi.

Kõige tavalisem borrelioosinakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal ühe kuni nelja nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob, kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes ning südames. Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega.

Lisaks borrelioosile levitavad puugid ka entsefaliiti. Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Tervisekaitseinspektsioon soovitab jätkuvalt hoolt kanda puukentsefaliidi-vastase vaktsineerimise eest. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst. Umbes 95% vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse. Vaktsineerimiskohtade ja maksumuse kohta annavad teavet perearstid.

2008. aastal registreeriti Eestis 90 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 1423 puukborrelioosi juhtu. Võrdluseks, 2006. aastal registreeriti 140 puukentsefaliidi haigusjuhtu ja 721 puukborrelioosi juhtu.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus