Puugihaigustesse nakatunuid on üha enam EPLO
Eestlased Eestis 10 Jul 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2009/07/24413_1_t.jpg
Puugihaigustesse nakatunuid on üha enam EPLO
toimetaja pilt Toimetaja: Merilin Kruuse

Terve Eesti on puukidega levivate haiguste suhtes endeemiline ning haigestunuid on palju rohkem kui eelmistel aastatel.

Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko sõnul on praegu puukidega levivate haiguste suhtes endeemiline Eesti tervikuna. „Kuid enim ohtlikumad ohupiirkonnad puukentsefaliidi suhtes on Saaremaa ja Pärnumaa ning puukborrelioosi suhtes Saaremaa, Hiiumaa ja Harjumaa,“ täpsustas ta.

Dontšenko märkis, et vaktsiin on olemas vaid puunkentsefaliidi vastu ja seda on tänavu esimese kvartali jooksul kasutanud kokku 2238 inimest, kellest 1556 on täiskasvanud. Esimesed entsefaliidijuhud ilmnesid tänavu mais, mil kokku oli seitse haigestunut, eelmisel aastal samal ajal kolm. Juunikuus haigestus puukentsefaliiti 25 inimest, samas kui eelmisel aastal oli see arv 13. Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita, kuid haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.

Ilmselt seetõttu, et puukborrelioosi vastu pole vaktsiini, on sellesse haigusesse haigestunuid kordades enam. Borrelioosi haigestunuid on registreeritud terve aasta vältel ning tänavu on kuue kuu jooksul tervisekaitsesse jõudnud andmed 349 haigestumise kohta. Mais registreeriti 70 ja juunis 110 juhtu. Eelmisel aastal vastavalt 47 ja 72.

Võrreldes eelmise aastaga on borrelioosi haigestunuid olnud igas kuus, v.a aprillis, eelmisest aastast enam. Varasematel aastatel on need arvud olnud veelgi väiksemad. Näiteks 2001, 2002 ja 2005. aastal ei olnud terve aasta peale nii palju haigestumisi kui tänavu esimese kuue kuuga, kusjuures suuremad arvud tulevad harilikult aasta teises pooles.

Tervisekaitseinspektsioon ei oska öelda, kas enam puuke kannavad haigust või kas puugid on varasemast mürgisemad, kuna ei tee entomoloogilisi uuringuid. Igal juhul maksab olla tähelepanelik ja puugi avastamisel kiiresti reageerida.

Kuidas puugihammustusi vältida?

• kanna heledaid, pikkade varrukatega riideid, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse;
• kasuta putukatõrjevahendeid;
• pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvataguseid.

Kuidas käituda, kui leiad kehal puugi?

• katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised;
• kui see endal ei õnnestu, siis pöördu arsti poole abi saamiseks;
• ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest;
• võta temast võimalikult pea lähedalt kinni;
• võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult;
• pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga;
• kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hammustuskoht hakkab punetama, otsi abi arstilt ning kindlasti räägi arstile nahalt leitud puugist või puugiohtlikus piirkonnas viibimisest.

Kuidas järeldada, et võid olla puugihaigusesse nakatunud?

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde.

Kui puukentsefaliidiviirus jõuab inimese organismi kiiresti pärast hammustust, siis borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad. Inkubatsiooni periood kestab keskmiselt 7 kuni 10 päeva. Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1kuni 4 nädala pärast. Ajaga lööve kaob. Muud haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes ja südames.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus