Margus Muld, Saaremaa
ERR

Puugihaigustesse nakatumine sageneb Eestis iga aastaga - kui kümme aastat tagasi diagnoositi 344 borrelioosijuhtu, siis mullu oli nakatunuid üle 2300.
Kõige rohkem on puugihaigusi Saaremaal, kus tänavu on diagnoositud juba poolsada borrelioosijuhtumit, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi otsustas oma lõputöös uurida, kui paljud Saaremaa jahimehed, kes tihti metsas viibivad ja sealt ka puuke külge saavad, enda veres borrelioosi antikehasid kannavad.

"See on ju selline haigus, et sa ei saa ju aru, kas see on sul sees või ei ole. Aga kuna naine ütleb, et olen laisk ja jään kergesti magama, siis olen järelikult haige," rääkis Andrus.

Niitväe sõnul väidavad eri artiklid erinevaid andmeid. "Olen leidnud et 5% puukidest annavad haigust edasi, aga mõned väidavad 10%," nentis ta.

Borrlelioos on selles mõttes saladuslik haigus, et tema vastu ei ole erinevalt entsefaliidihaigusest vaktsiini. Borrelioosi nakatunud puuk võib inimese verre endast märgid ehk antikehad jätta aastakümneteks.

"Kui on jäänud borrelioos ravimata, ei ole käidud arsti juures või ei ole tähele pandud, et oli borrelioos, siis võivad tekkida hiljem närvisüsteemi kahjustused või südame rütmihäired. Võivad olla väga trastilised tagajärjed," rääkis Niitvägi.

"Puuk murrab mehe maha ikka täielikult. Ma käisin päris Tallinnas otsaga ära. Võttis kõnevõime ära. Aru saad, aga rääkida ei saa!" meenutas Enno.

Oma verd jagas Niitväe lõputöö tarvis 184 Saaremaa jahimeest. Nemad saavad ka umbes nädala pärast vastava koodi alusel teada, kas üks või teine kehavaevus võib olla seotud näiteks puugihammustusega.

"Kui nad tunnevad, et see sümptomaatika läheb kokku borrelioosiga ja kui on ka antikehad positiivsed, siis võiks minna perearstile konsultatsioonile," sõnas tervishoiu kõrgkooli tudeng.

Väljaravitud borrelioosist võivad verre jääda küll antikehad, kuid teist korda need enam haigeks ei tee - selleks on taas uut nakatunud puuki vaja.

Märkmed: