Puugihaiguste kõrgaeg on kätte jõudnud PM
Eestlased Eestis 24 Jul 2016  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2016/07/48050_001.jpg

Kaspar Koort, reporter
Erik Prozes

http://tartu.postimees.ee/v2/3...

Rohus pikali vaatamas pilvi / nõnda sageli leian ma end. / Päike kelmikalt pilgutab silmi, / mahe tuulehoog kallistab mind, kõlab üks salm Heidi Arula luuletusest «Suvi». Tahtmata kirjeldatud idülli kahtluse alla seada, tuleb suvitajatele meelde tuletada, et romantiliselt rohus lebamine võib lõppeda mitte just kõige meeldivamate tagajärgedega.

Nimelt on rohus pikutav ja pilvi vaatlev kodanik suurepäraseks saagiks puukidele, kes võivad olla küll pisikesed, kuid kelle levitatavad haigused võivad maha murda iga inimese, sõltumata tema vanusest või füüsilisest vormist.

Just juuli ja august, aga soojade ilmade korral ka september ja oktoober on kõige suuremad puugihaigustesse nakatumise kuud. Näiteks eelmise aasta statistikast nähtub, et kui juunis oli Tartumaal 2 puukentsefaliiti ja 4 puukborrelioosi haigestumise juhtumit, siis juulis olid need numbrid vastavalt 6 ja 20, augustis 6 ja 30, septembris 2 ja 21 ning oktoobris 0 ja 18.

Et puugid võivad pahandust teha praktiliselt aasta läbi, näitab ka fakt, et ainus kuu, kus Tartumaal mullu puugihaigusi ei registreeritud, oli november. Kokku diagnoositi Tartumaal eelmisel aastal 16 entsefaliidi- ja 114 borrelioosijuhtu.

Terviseameti kodulehel oleva statistika põhjal saab öelda, et võrreldes eelmise aasta kuue esimese kuuga on puukentsefaliiti nakatunute arvus täheldada langustrendi: kui mullu registreeriti jaanuarist juulini kogu Eestis 15 entsefaliidijuhtumit (Tartumaal 2), siis tänavu on see number 10 (Tartumaal 1).

See-eest puukborrelioosiga on seis üsna sarnane: 2015. esimesel poolaastal registreeriti 252 (Tartumaal 20) ja tänavu 254 (Tartumaal 21) haigusjuhtumit.

Eelmise aasta lõpuks oli kogu Eestis registreeritud 116 puukentsefaliidi ja 1402 puukborrelioosi juhtumit. Tegemist on päris suurte numbritega, kuid õnneks mitte nii hulludega, kui 2011. aastal: siis haigestus entsefaliiti koguni 250 ja borrelioosi 2303 inimest. Kui borrelioosijuhtumeid polegi sel aastatuhandel ühelgi muul aastal üle kahe tuhande registreeritud, siis entsefaliidirekord kuulub aastale 2000, mil oli 273 haigestumist.

Terviseameti praktilisi näpunäiteid

Vaktsineerimine

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalik end kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.

Terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillis, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust.

Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal, kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit. Puukentsefaliidi vastane täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.

Kaks esimest tehakse 1-3- kuulise vaheajaga, kolmas 9 kuud kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks kolmas süst teha. Iga kolme aasta pärast on vaja teha kordussüst.

Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui maapinna temperatuur on +5 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võib nakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks.

Puukentsefaliidi ja puukborrelioosi haigusnähud

Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Need vaevused kestavad kuni nädala, seejärel saab enamik inimesi uuesti terveks.

Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse ja tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!

Puukentsefaliidi vastu spetsiifilist ravi pole, antibiootikumid ei aita. Haiguse läbipõdenud omandavad eluaegse immuunsuse.

Nii puukentsefaliidiviiruse kui ka borrelianakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.

Kõige tavalisem borrelianakkuse tunnus on nahalööve (paarisentimeetrise läbimõõduga punetav laik), mis tekib hammustuskohal 1–4 nädala pärast. Varem või hiljem lööve kaob. Kuid haigusnähud võivad tekkida ka närvisüsteemis, liigestes, südames.

Kus puuk varitseb

Puugid varitsevad saaki niisketes ja varjulistes kohtades ehk hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaserval ja puisniitudel või lihtsalt rohu sees ning haagivad sealt ennast ohvri riiete külge.

Enamasti puuk varitseb rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemal.

Tihtipeale märkame me puuki alles siis, kui ta on roninud juba ülakehale, mitte aga ta ei kukuta end inimestele puu otsast.

Puugihammustuse vältimiseks:

• Kanna heledaid, pikkade varrukatega riietust, et puuke märgata, püksisääred topi sokkide või kummikute sisse; kasuta putukatõrjevahendeid.

• Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha, lastel hoolikalt ka kõrvatagused.

Kui puuk on hammustanud:

• Katsu puuk võimalikult kiiresti nahalt eemaldada - kui puuk on nakatunud, siis on ka paar tundi olulised.

• Kui see endal ei õnnestu, pöördu abi saamiseks arsti poole.

• Ära haara puugist väga kõvasti kinni, hoidu tema tagakeha pigistamisest või määrimisest.

• Võta temast võimalikult pea lähedalt kinni.

• Võimalusel kasuta peenikesi pintsette (müügil on ka eriline puugieemaldamisvahend), sikuta ettevaatlikult.

• Pese hammustuskoht vee ja seebiga või desinfitseeriva vahendiga.

• Kui pärast metsaskäiku tekib mõne päeva või kuni kuu jooksul palavik või ilmnevad külmetushaiguse taolised haigusnähud või kui hakkab hammustuskoht punetama, otsi abi arstilt.
 
    Trüki   E-post   FB     
17 Aug 2017 15:51
Terrorirünnak Hispaanias PM
17 Aug 2017 15:44
Maailmapilt: MAAILMAPILT. Fred Kraav ERR Arhiiv
17 Aug 2017 15:15
Ottawa - Black Ribbon Day 2017
17 Aug 2017 10:01
Trump: monumentide eemaldamine on rumalus (2)
17 Aug 2017 09:34
Stockholmi politsei keeldub 11 päeva kestnud afgaani noorte meeleavaldust laiali löömast (1)
17 Aug 2017 07:46
Niinistö: Kui Eesti ja Venemaa vahel algab sõda, puhkeb maailmasõda (1)
17 Aug 2017 07:42
David Vseviov 13. Metsaülikooli avaloengus: suurim nauding on võim, sest ühegi muu naudingu nimel pole külvatud nii palju hirmu (1)
17 Aug 2017 07:39
Eesti President Kaljulaid Metsaülikoolis: kui piisavalt hästi valmistume, siis see hoiab riskid ka tegelikult madalamana
16 Aug 2017 12:05
Toit, mida Briti kuningapere väljas süües tellida ei tohi PM
16 Aug 2017 11:57
Trad. Attack! Wednesday, August 16, 2017 8:30 PM
16 Aug 2017 09:45
Uus pusletükk? Franklini Arktika-ekspeditsiooni hukule leiti veel üks võimalik põhjus DELFI
16 Aug 2017 08:18
Galerii ja video: USA ründelennukid maandusid esmakordselt Kuressaare lennuväljal PM
15 Aug 2017 18:59
Eestlanna võitleb USAs raske haigusega
15 Aug 2017 10:52
Londoni börs nõudis sõna otseses mõttes ohvri
15 Aug 2017 05:02
"Eesti Hääl" juuli 2017 Inglismaa
13 Aug 2017 21:59
Asepresident Mike Pence’i topeltmäng Postimees (1)
13 Aug 2017 14:56
Põhja-Koreas vangis olnud Kanada pastor saabus koju PM (1)
13 Aug 2017 10:52
Läti rahandusminister tänas eestlasi alkoralliga Läti majanduse turgutamise eest
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus