Putin soojendas suhteid Aafrikas
Arvamus 08 Sep 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Vene presidendi Vladimir Putini sellenädalane 2-päevane visiit Lõuna-Aafrika Vabariiki (LAV) pälvis üsna suurt rahvusvahelist tähelepanu, kuna tegemist oli Vene riigipea esimese visiidiga Lõuna-Aafrika Vabariiki. Kohapealne press nimetas külaskäiku ajalooliseks sündmuseks.

Putin ja LAV-i president Thabo Mbeki pole küll päris võõrad, nad kohtusid põgusalt juulikuus Peterburis toimunud G8 rühmituse tippkohtumise ajal.

Cape Town'is võeti Putinit vastu suurejooneliste austusavaldustega. Riigipeade vestlus kulges soojas ja teineteise mõistmise õhkkonnas, toonitab press. Selleks on ka põhjust, sest LAV-i praegune juhtiv partei ANC sai apartheidi ajal Venemaalt nii rahalist kui sõjalist abi. President Mbeki läbis aga omal ajal isegi militaarkursused toonases N Liidus. Kummalisel kombel hajus aga Vene mõju 12 aastat tagasi peaaegu täielikult, kui nimetatud partei võimule tuli.

BBC väliskorrespondendi Peter Biles'i arvates on Kremli äkiline ja värske huvi Lõuna-Aafrika vastu seletatav asjaoluga, et ka Hiina on oma pilgud selle maailmajao lõunatippu suunanud. LAV on teadagi maavarade poolest erakordselt rikas maa. Seal leidub kulda, teemanteid, uraani jpm.

Teleriekraanilt vastuvaatav vaesus räägib ilmselt sellest, et ka ANC pole oma valitsemise ajal suutnud rahvuslikke rikkusi õiglaselt jaotada, kuigi nad on selle seadnud oma eesmärgiks.

Putinil oli kaasas arvukas äri- ja majandustegelaste delegatsioon. Kahe riigi vahel pole senini märkimisväärset kaubavahetust olnud, samuti on see tasakaalust väljas. LAV-i ekspordi maht Venemaale moodustas mullu $106 miljonit, millest põhiosa moodustas puuvili; vastupidises suunas liikunud kaubavoo väärtus oli aga vaid $18 miljonit, mis ei vasta kaugeltki olemasolevale potentsiaalile. Nii allkirjastatigi käesoleva visiidi käigus mitmeid mahukaid lepinguid ja sõlmiti tehinguid.

Maailma kahe suurima teemantide tootja — Lõuna-Aafrika De Beers'i ja Venemaa Alrosa (kellele kahepeale kokku kuulub 75% maailma teematide turust) — vahel sõlmitud leppe kohaselt hakatakse ühiselt uurima Venemaa maavararikkaid piirkondi.

Teiseks oluliseks lepinguks oli Venemaalt LAV-i tuumakütuse tarnimist käsitlev ning kolmandaks ligi miljardi dollarilise mahuga investeering mangaani töötlemise tehase rajamiseks LAV-is, mille allkirjastasid Vene oligarh Viktor Vekselberg ja riigile kuuluv Vnesheconombank ühelt poolt ning LAV-i South Africa's Industrial Development Corporation ja Nedbank teiselt poolt.

Mbeki ja Putin kõnelesid ka tervishoiust ja kosmoseuurimisest, aga käsitlesid ühtlasi selliseid põletavaid päevateemasid nagu Lähis-Ida kriis, Iraani tuumaambitsioonid ja ÜRO reform. Mbeki näib lootvat, et Putin võiks toetada LAV-i ammust soovi omandada ÜRO julgeolekunõukogu alalise liikme staatus.

Putin külastas ka Robben'i saarel asuvat vanglat kus LAV-i eelmine president Nelson Mandela veetis 18 aastat.

LAV-i informatsiooniminister Ronnie Kasrils iseloomustas Kremlit ANC-i ankruna ja Lõuna-Aafrika vabaduspüüdluste peamise toetajana. LAV-is suhtuti Putini külaskäiku üldse erakordselt suure vaimustusega.

Rahvusvaheliste vaatlejate hinnangul püüab Putin selle visiidiga suurendada Moskva mõju Lõuna-Aafrikas. Uudisteagentuur AFP näeb selles Kremli musklite pingutamise märke, peamiselt soovi kinnitada kanda Aafrika mandri lõunaosas ja rõhutada sealgi oma supervõimu staatust.

Reutersi vaatlejate Tom Miles'i ja Gordon Bell'i hinnangul avavad Cape Town'is allakirjutatud lepped lõuna-aafriklastele suuri ja isegi enneolematuid majanduslikke võimalusi ja hoobasid. Putini sõnul on see vaid esimene samm. „Venemaal suhtume me suure respektiga Lõuna-Aafrika majanduslikesse saavutustesse,“ ütles ta president Mbeki'le.

Tagasiteel külastas Putin Marokot — ilmse eesmärgiga suurendada oma diplomaatilist mõju ja autoriteeti selleski riigis.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus