Putin - Nõukogude Liidu järgse Venemaa tsaar DELFI
Kuumad uudised 25 Sep 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
www.DELFI.ee

Vladimir Putin tõmbas oma kümneaastase autoritaarse valitsusaja vältel Venemaa välja Nõukogude Liidu järgsest kaosest, kuid samas kohitses kodanikuühiskonna ja tekitas oma agressiivse välispoliitikaga pingeid Läänega.

Nüüd paistab, et Putinile on kindlustatud kolmas mandaat presidendina, sest ametisolev riigipea Dmitri Medvedev tegi talle ettepaneku 2012. aasta valimistel kandideerida, mille Putin ka vastu võttis. Teoreetiliselt võib ta olla president kaks kuueaastast ametiaega - kuni 2024. aastani, vahendab BNS AFP-d.

Endine KGB ohvitser Putin on hoidnud elus nõukogude traditsioone - tugev julgeolekuaparaat ja tsentraliseeritud autoritaarne võim - mille kadumist paljud liberaalid N.Liidu lagunedes lootsid.

Reklaam

Kuid paljude venelaste seas on ta tõeliselt populaarne. Tema pooldajatele on ta lausa Venemaa päästja, kriitikutele aga uusim autoritaarne juht reas, kus on ka Ivan Julm ja Stalin.

Vaieldamatult on 58-aastane Putin ajaloolise tähtsusega isik.

Putini elufilosoofia põhiolemus sai ilmselt selgeks 2004. aastal, kui ta pidas kõne pärast 334 inimese elu nõudnud Beslani pantvangikriisi.

Ta nimetas Nõukogude Liitu "suurriigiks..., mis ei sobinud kahjuks tänapäeva maailmaga kokku" ning ütles, et Venemaa oli selle lagunemise järel nõrkust üles näidanud. "Ja nõrgad saavad lüüa," ütles ta.

KGB aura jääb Putinit alati saatma

Putini kärjäär sai alguse KGB-s, ta teenis Ida-Saksamaal ja ei ole kunagi vabanenud salateenistuse töötaja aurast.

Oma KGB taustaga abilistega lõi Putin süsteemi, mida tema juhtiv strateeg Vladimir Surkov nimetas "suveräänseks demokraatiaks".

Ta koondas oma võimu teise Tšetšeenia sõjaga, kus inimõiguslaste sõnul leidsid aset kohutavad rikkumised ja mille ajendiks olid siiani korralikult seletamata plahvatused kortermajades.

Venemaa esimene demokraatlikult valitud president Boriss Jeltsin tegi KGB järeltulija FSB juhina töötanud Putinist peaministri. Kui Jeltsin 1999. aasta 31. detsembril tagasi astus, sai Putin presidendiks.

Esimeses kõnes oli ta üllatavalt enesekindel mehe kohta, kes on saanud maailma suurima riigi juhiks, ning tegi teatavaks ranged reeglid, mis ei ole muutunud.

"Selles riigis ei teki hetkekski võimuvaakumit. Ma tahan hoiatada, et kõik katsed seadust rikkuda nurjatakse karmilt," ütles ta.

Samas lubas ta kaitsta sõna- ja ajakirjandusvabadust - lubadus, mida ta on paljude sõnul korduvalt murdnud.

Ta ei lasknud end häirida Lääne pahameelest endise kütuseärimehe Mihhail Hodorkovski vahistamise üle ning kuulutas Kremli kriitiku teisel kohtuprotsessil juba enne kohtuotsuse langetamist, et "vargad peavad vangi minema".

Kahe ametiaja järel sai presidendiks Putini enda välja valitud Dmitri Medvedev ning ta ise asus peaministri kohale.

Putini jõu- ja ilunumbrid

Valitsusjuhina hoidis Putin kõrget profiili ning tegi jõu- ja ilunumbreid, mida teistele riigijuhtidele naljalt andeks ei antaks.

Ta käis kalal ja ratsutamas ning demonstreeris uhkelt oma paljast lihaselist ülakeha. Ta poseeris sisuliselt iga Venemaal leiduva kiskjaga, kaasa arvatud tiiger, lumeleopard ja jääkaru. Ta läks miniallveelaevaga Baikali järve põhja ja sõitis vormel-1 autoga.

"Vladimir Vladimirovitš, milleks sellised äärmused? Te ju mõistate, et see on ohtlik?" küsis Putinilt murelik ajakirjanik 2010. aastal, kui ta naasis vaalade märgistamise ekspeditsioonilt.

"Elamine kui selline on ohtlik," kostis Putin.

Putinit nähakse haruharva avalikkuse ees koos abikaasa Ljudmillaga, kellega tal on kaks tütart. Kuulsaks on saanud Putini märkus, et ajakirjanikud oma "tatised ninad" tema asjadest eemal hoiaksid.

2008. aastal väitis üks väike Vene ajaleht, et Putinil oli armulugu olümpiavõitjast iluvõimlejaga. Leht pidi hiljem oma väited tagasi võtma ja lõpetas lõpuks tegevuse.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus