Puhkide järeltulijad sattusid skeemitajate ohvriks ERR
Eestlased Eestis 24 Nov 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Mihkel Kärmas

ETV saade "Pealtnägija" uuris esimese Eesti vabariigi tuntud äriperekonna Puhkide järeltulijatelt, kuidas nad siinsete skeemitajate süül endale tagastatud varast ilma võivad jääda.

Kui 90 protsenti Puhkide varandusest Eestis natsionaliseeris nõukogude võim, siis nüüd ähvardab neid ilma jäämine ka viimasest 10 protsendist ja seda kohalike abiliste äpardunud äriskeemide tõttu.

Voldemar Puhki lapselaps Henrik Mörner rääkis "Pealtnägijale", et pärast Eesti taasiseseisvumist otsis neid üles Hillar Soosalu, kes pakkus varmalt oma teeneid nende varade tagasisaamisel ja haldamisel.

Mörneri sõnul oli neil tagasi saada mitmeid maju ja üsna palju erastamisväärtpabereid, mida vara eest asenduseks anti, samuti olevat Soosalu olnud hästi informeeritud neile tagastamisele kuuluvatest varadest.

"Pealtnägija" tõdes, et Soosalu informeeritusele oli lihtne selgitus, kuna mees töötas varem Vanalinna Elamuehitusvalitsuses, kus oli ligipääs infole, millised hinnalised kinnistud tagastamisele kuuluvad.

Hilisem Šoti klubi asutaja ja Niitvälja Golfi president Soosalu avaldas oma suhete ja stiiliga Puhkidele muljet, mistõttu nood kutsusid ta 1999. aastal oma pärandi haldamiseks asutatud firma Sakax juhatuse esimeheks ja tegevdirektoriks. Soosalu tööks sai seal Puhkidele tagastatud kinnisvara haldamine.

Probleemid tekkisid Puhkidel Tallinnas aadressil Estonia puiestee 15 asuva hoonega, kus omal ajal elas Joakim Puhk perega. Nimelt said nad majast tagasi vaid 9/10. Puhkid vaidlustasid 1/10 müügi teisele ostjale kohtus.

"Ja selle protsessi jaoks laenasime üsna suure summa raha ja panime selle deposiiti. Selle tehingu jaoks, et osta tagasi see 10 protsenti," nentis Mörner.

Puhkide firma laenas 2005. aasta oktoobris tollasest Hansapangast üheksa miljonit krooni ja sõlmis lepingu Alaveri Advokaadibürooga, et raha seisaks kohtuvaidluse ajal advokaadi deposiidis.

"Meie arvasime, et see raha on endiselt deposiitarvel ja kohtuvaidlus jätkus ja jätkus ja jätkus ning venis ja nii edasi, nagu mõnikord ikka juhtub. Tegelikult, nagu me nüüd teame, viibis raha deposiitarvel vaid kolm päeva," märkis Mörner.

"Pealtnägija" selgitas, et Sakaxi juhataja Hillar Soosalu sõlmis vaid neli päeva pärast esimest lepingut advokaadibürooga uue lepingu, millega volitas advokaat Alaveri laenama üheksa miljonit krooni edasi tema firmale.

Mörneri sõnul tühistas Soosalu tegelikult esimese lepingu ja asendas selle uue lepinguga, kuigi tal selleks Puhkide luba ei olnud.

Nii rändaski üheksa miljonit krooni pangast laekumisel advokaadibüroole ja sealt kohe edasi Soosalu firma Merkerias arvele. "Pealtnägija" käsutuses olevast lepingust nähtus, et advokaat Andres Alaver sai selle eest, et laenas edasi võõra raha, helde tasu – 100 000 krooni.

Advokaat Alaver keeldus "Pealtnägija" kaamera ette tulemast, kuid kinnitas, et tema on samasugune Soosalu valede ohver kui Puhkid.

"Pealtnägija" märkis, et Soosalu võttis omanike tagant kõrvaldatud üheksa miljonit ja läks tagasi Hansapanka, kus ta pani selle raha juba enda nimel omaosaluseks ning laenas juurde veel 30 miljonit krooni ja ostis selle eest Tallinna vanalinnas ajaloolise maja Rataskaevu 3/5.

Soosalu esitas pangale äriplaani, mille järgi oli tal hoonele juba uus ostja, kes oli valmis maksma 65 miljonit krooni. Soosalu skeemi järgi pidi Puhkide üheksa miljonit teenima talle Rataskaevu majatehingus paarkümmend miljonit vaheltkasu ning siis neile märkamatult tagasi tulema.

"Ta oleks võinud meile öelda ja ehk oleksime ise olnud huvitatud tema projekti investeerima," märkis Mörner.

Soosalu skeem kukkus aga läbi, sest Merkerias küll soetas Rataskaevu maja, kuid järgmised ostjad hüppasid alt ära ning kõrvaldatud üheksa miljonit jäi maja alla kinni. Puhkid elasid aga veel aastaid õndsas teadmatuses, sest Soosalu esitas neile aruandeid, nagu oleks kõik korras.

"Hillar Soosalu tegi meid paljaks, aga ta sai selleks ka head abi. Ja aitajateks olid Alaver ja pank," märkis Mörner.

Puhkide meelest ei ole ka advokaat juhtumis nii puhas kui ta väita üritab, kuna seda näitab see, kuidas ta nende raha oma raamatupidamises kajastas ehk käsitles seda enda omana.

Mörner nentis, et kui see ei ole kuritegu, siis on see vähemalt ebaeetiline ja ebaõige raamatupidamine. Mörneri arvates mängisid nii Soosalu kui Alaver kokku ja panga süü seisneb sellest, et ei kontrollinud piisavalt Soosalu algkapitali tausta.

"Me teame, et Sakaxil ja Merkeriasel oli Hansapangas sama kontohaldur. Kui ta näeb üheksat miljonit krooni ühel arvel ja kolm päeva hiljem ilmub see üheksa miljonit välja teisel arvel ja tal pole mingit aimu, et see on kuidagi seotud," ironiseeris Mörner.

Kuigi ka praegune Swedbank ei leia võimalust kedagi "Pealtnägija" kaamera ette saata, kinnitas pank, et ka nemad on Soosalu ohvrid.

"Pealtnägijale" saadetud kirjas märkis pank, et Puhkide viga oli, et nad andsid oma tegevdirektorile täisvolitused ning see võimaldaski tal sõlmida tehinguid iseendaga. Pank kinnitas, et tal ei tekkinud Soosalu kapitali puhul kahtlust, et tegemist oleks ebaseaduslikul teel saadud rahaga.

Veel 2007. aastal rajas Soosalu ühe oma teise firmaga Pärnusse uue uhke büroohoone, 2008. aastal osales ta koos teiste prominentsete tegijatega majandusfoorumil, kuid tema võlad aina kasvasid.

Puhkid avastasid alles eelmisel aastal, et midagi on korrast ära. "Siis kadus Hillar Soosalu maa pealt. Me ei saanud teda kätte umbes kaks kuud," nentis Mörner.

Mullu septembris tagandati Soosalu juhatusest ja perefirmas haaras ohjad noorema põlve esindaja Henrik Mörner. Kuigi firmal olid kogunenud suure võlad, siis polnud Puhkid väga mures, kuna teadsid, et neil on advokaadi deposiidis üheksa miljonit krooni.

"Me helistasime Alaverile ja ütlesime, et tahaks oma raha tagasi. Ja siis ta ütles – hoo, mul pole mingit raha," nentis Mörner ja lisas, et siis nad hakkasidki kogu probleemi ulatust aimama.

Puhkid tegid politseile avalduse ning nõuavad selles Soosalu, advokaadi, audiitori ja panga vastutusele võtmist.

Omal ajal Eesti esirikaste edetabelis figureerinud Soosalu firmad on tänaseks pankrotis ja tema isiklik pankrot algatamisel.

Hillar Soosalu saatis veel eile õhtul "Pealtnägijale" lühikese kirja, milles märkis, et tegemist oli tema äriliste ettevõtmistega. "Kahjuks juhtus nii, et paljud minu projektid ebaõnnestusid ja olen jäänud mitmetele võlgu, sealhulgas Puhkidele ja pankadele. Vabandan, et nii läks. Praegu viiakse läbi kriminaaluurimist, pooleli on tsiviilvaidlus, seetõttu ei pea võimalikuks täpsemalt kommenteerida," kirjutas Soosalu.

Puhkid võivad aga praegu kaotada lisaks Estonia puiestee majale veel ka muud vara. Nii nõuab Swedbank Puhkidelt tagasi üheksa miljonit krooni, mille Soosalu minema kantis. Samuti ähvardab nende perefirmat pankrot, kus läheks haamri alla näiteks ka Suur-Karja tänava maja.

Kuigi kriminaaluurimine on veel pooleli, siis kardavad Puhkid, et lõpuks ei juhtu Soosaluga suurt midagi ning ainus karistus talle on tema sigaduste päevavalgele toomine.

Puhkid olid esimese vabariigi üks silmapaistvaim äridünastia, kelle hiilgeaeg oli, kui korraga tegutsesid viis venda Joakim, Evald, Aleksander, Voldemar ja Eduard Puhk.

Pisut enne Teist maailmasõda oli Puhkide haare haripunktis, kui perefirmale "Puhk ja pojad" kuulusid veskid ja vabrikud, üleriigiline kaubamajade võrk, Eesti suurim autoäri ja hulgaliselt kinnisvara nii Eestis kui välismaal. Äri kõrvalt tegutsesid Puhkid nii kultuuri kui diplomaatia vallas.

Teine maailmasõda ja järgnenud nõukogude võim hävitasid kõik. Osa perest pages läände, mahajääjad küüditati või vangistati ning nad leidsid enamuses oma otsa Siberis.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus