Jürgen Tamme, reporter PM

Riias marssisid eile Teises maailmasõjas Natsi-Saksa vormi kandnud lätlased. Vaatamata kartustele kulges üritus suuremate vahejuhtumiteta.

Umbes 300 sõjaveterani ja nende nooremat toetajat alustasid päeval Riia Toomkirikus toimunud jumalateenistuse järel kõndimist Läti pealinna vabadussamba poole, et mälestada 1944. aasta 16. märtsil Velikaja jõel peetud võidukat lahingut, kus Punaarmee sai Saksa mundris sõdinud Läti üksustelt lüüa, vahendas uudisteagentuur LETA.

Kuigi Riia linnavõimud ja kohus olid julgeolekujõududele laekunud info tõttu keelanud vabadussamba juures mis tahes üritused ja võimud ähvardasid keelust üleastujaid karmilt karistada, lubasid vabadussamba ümbrust turvanud politseinikud soovijatel monumendi jalamile lilli asetada.

Võimud kartsid varasemate aastate kogemusele tuginedes ultrarahvuslike rühmituse kokkupõrkeid ja Riia linnapea Jānis Birks hoiatas isegi inimohvrite eest.

Enamiku ajast kulges üritus siiski rahumeelselt. Päris ilma vahejuhtumiteta küll mitte, sest vabadussamba lähistel asuva Laima kella juures ootas lippudega marssivaid leegionäre sadakond «antifašisti», kes skandeeris vabadussamba jalamile lilli asetavatele inimestele loosungeid «Hitler kaputt!» ja «Häbi!».

Politsei vahistas leegionäride ürituse ajal ja selle järel 13 inimest, kes tabati peamiselt avalikku korda rikkumast. Läti ajalehe Diena andmetel pidasid julgeolekujõud teiste hulgas kinni ka Läti Antifašistliku Komitee ninamehed Eduards Gončarovsi, Josifs Korensi ja Riia linnavolikogu liikme Viktors Dergunovsi.

Politsei pressiesindaja kinnitas, et korrakaitsjad pidid mälestamisüritusse sekkuma, sest osa kohalviibijaist, ilmselt «antifašistid», olid kohale tulnud keelatud sümboli – endise Nõukogude Liidu lipuga.

Julgeoleku tagamiseks ei lastud Lätti ka päevast huvitatud Eesti elanikke. Eile hommikul saatis Läti piirilt tagasi 20 Eestist leegionäride päeva tähistama suundunut, kellest suur osa on Iseseisvuspartei liikmed. Nädalavahetusel ei lubanud Läti piirivalve riiki ka Kremli-meelse rühmituse Öine Vahtkond liikmeid.

Leegionäride päeva ajalugu on Lätis pikk. Ajaloolaste andmetel teenis Teise maailmasõja ajal Saksa sõjajõudude koosseisus kuni 115 000 Läti sõjameest. Neist ligi kolmandik hukkus lahingutandril.

1943. aastal Hitleri korraldusel asutatud ja Relva-SSi koosseisu kuulunud Läti leegion polnud vabatahtlike üksus, nagu Natsi-Saksamaa seda kujutada üritas. Valdavalt moodustasid kahe diviisi isikkoosseisu sundmobilisatsiooni käigus värvatud mehed.

Pagulusaastail hakkas sõjaveteranide ühendus Daugavas Vanagi 16. märtsi tähistama leegionäride päevana. 1998. aastal lisati see Läti sõdurite mälestamispäevana ka Läti ametlike tähtpäevade loetellu, kuid rahvusvahelise ja venekeelse elanikkonna survel kustutati juba järgmisel aastal riiklike tähtpäevade nimekirjast.

Märkmed: