Teatavasti on Tallinna Lastehaigla koostöö Kanadas elavate eestlastega sujunud juba aastaid ja oleme oma leheski korduvalt kirjutanud lastehaigla abistamise teemal. Ning ajendatuna meie lehes avaldatud artiklist, kus oli juttu kõige väiksematele patsientidele mõeldud ultraheliaparaadi ostmise vajadusest, tegi endine Toronto elanik ja nüüd juba mitu aastat Tallinnas elav Hilma-Benita Aarma eelmisel suvel haiglale 14.000 euro (umbes 218.000 krooni) suuruse annetuse, mis katab umbes veerandi nimetatud ultraheliaparaadi hinnast.

Ajaleht Tallinna Lastehaigla Sõnumid avaldas pr. Aarmast kirjutise koos fotoga, mida siinkohal refereerime.

Pr. Aarma oli mõelnud juba viimased viisteist aastat, et võiks kinkida lastehaiglale midagi, millest temal üle, aga Eesti lastel jällegi puudus on. Ta polnud oma mõttest aga kellelegi rääkinud. Samuti oli ta kuulnud perekond Randpalu - Kanada abielupaar, kes annetas lastehaiglale 1999.a. 100.000 krooni röntgeniaparaadi ostmise fondi - kingitusest ja nende väitest, et lastehaiglas osatakse annetustega ausalt ringi käia. See oligi pr. Aarma varasemale otsusele ka ise midagi kinkida otsekui kinnituseks.

Lastehaigla toetusfondi juhataja Inna Krameri sõnul tuli proua telefonikõne sooviga haiglast läbi astuda ja midagi üle anda üsna ootamatult. Ta meenutabki kohtumist eelmisel suvel lastehaiglasse saabunud kollase suvekübaraga ja moodsalt riides pr. Aarmaga, kes nägi oma 87-st eluaastast vähemalt 15 aastat noorem välja. Proua ütles kohe ilma sissejuhatuseta, et tahab kanda isiklikult toetusfondile üle 14.000 eurot - ta teab, mida ta teeb, sest on mõelnud lastehaigla abistamisele juba aastaid.

Artiklis on veidi juttu ka pr. Aarma elust. Ta oli olnud õnnelikus abielus 50 aastat, jäänud hiljuti leseks ja toonud mehe tuha Eestisse, kus ta nüüd ise Nõmmel elab. Lahkunud Eestist 1944.a., elas ta Kanadas kuus aastakümmet. Siia jäi tal maha palju lähedasi, kellega teda nüüd ühendavad pikad telefonikõned.

Eesti eluga harjub elurõõmus proua üha enam; tal on seal armsaid ja hoolivaid sugulasi, kes on valmis teda alati sõidutama kuhu vaja. Ja bussiga sõites on talle alati istet pakutud. Kurvaks teeb teda vaid Eesti meeste suur viinalembus.

Artikli lõpus on öeldud, et proua esimene annetus pole jäänud viimaseks ning sügisel haiglat külastedes käis ta kogu maja vaatamas ja jäi nähtuga rahule. (Ref. Tallinna Lastehaigla Sõnumid)

Märkmed: