Professor: Eestis valitsevad paradoksid PM
Arvamus 15 Jul 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Tallinna Tehnikaülikooli professori Rainer Katteli sõnul muudavad paradoksid Eesti hariduses, majanduses ja tööjõuturul edasise arengu keeruliseks, kuid ometigi on kiired lahendused hädavajalikud.

«Haridus- ja majandusvaldkond on paradoksaalsed valdkonnad – head PISA-tulemused ühest küljest, teisalt jälle Euroopas kõige madalamalt motiveeritud õpilased, kes pole rahul kooliga. Kaks äärmust,» rääkis Kattel tänasel Eesti Inimvara Raporti (IVAR) esitlusel.

«Majanduse vallas on meil olnud ELi mõistes väga madal tootlikkus, kuid suur majanduskasv – ka need on vastuolulised tendentsid,» lisas ta.

Sama kehtib Katteli hinnangul ka kõrgharidussüsteemi kohta, kus Ida-Euroopa kontekstis on Eesti süsteem hea, kuid siit vaadates paistab ta killustatuna, mis on viinud paljude inimeste lahkumiseni.

«Tööturgu vaadates on paradoksaalne olukord, kus praegu on tööpuudusnäitajad kõrged, kuid teisalt leiab juba täna valdkondi, kus meil on tööjõudu puudu. See muutub olulistes valdkondades üha suuremaks probleemiks. Oleme väga raiskavad oma regionaalarengus, teisalt teame täna, et meil on tööjõupuudus,» rääkis Kattel.

Tema hinnangul on riigi seisukohalt tegemist suure planeerimise probleemiga, mida oleks pidanud lahendama asuma juba kümmekond aastat tagasi. «Need paradoksid teevad kokkuleppe veel raskemas – seda riigi, ülikoolide ja muul tasandil. Neid küsimusi peab üritama lahendada.»

Ta lisas, et paljud probleemid on seotud ääremaastumisega, olgu siis tegemist kas või selliste murekohtadega nagu hariduse kättesaadavus või koolist väljalangemine, samuti pikaajaline töötus.

«Majanduskasv võib olla ka neli protsenti, aga ääremaastumine suureneb. Kui käime oma inimvaraga nii pillavalt ümber, siis pole võimalik, et lahendame ääremaade probleemi viie
aastaga,» tõdes Kattel.

«Piltlikul öeldes istume ruumis, mis põleb, aga keegi ei tegele tulekahju kustutamisega. Paneme nurka paar ämbrit vett ja kõik. Tegemist on pikaajalise protsessiga, kus muutused ei tule kohe, vaid 15-20 aastaga, me peame sellega kohe tegelema,» selgitas ta.

Erinevalt Koostöö Kogu poolt iga-aastaselt väljaantavast Eesti Inimarengu Aruandest, mis keskendub Eesti inimeste ja ühiskonna elukvaliteedi analüüsile, on Eesti Inimvara Raport (IVAR) eelkõige poliitikasoovituste dokument, mis käsitleb terviklikult Eesti inimvara pikaajalisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi aastal 2010 ning esitab ettepanekud valitsusele, asjaomastele valitsusasutustele, kohalikele omavalitsustele ja avalikkusele aruteluks.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus