Keemiainseneriteaduse professor Olev Träss saabus hiljuti tagasi Princetoni Ülikoolist, mille ta lõpetas keemiainsenerina 1955.a. ja kus korraldatakse igal aastal Alumni Day.

Kogu ülikooli lõpetas 1955.a. umbes 800 õpilast ja see klass on andnud viimasel paaril aastakümnel kellelegi oma seast välja auhinda silmapaistvate saavutuste eest. Sel aastal osutus auhinna saajaks prof. Olev Träss, mis anti talle üle 21. veebruaril.

Prof. Träss meenutab ülikooli lõpuaktust 1955. a., kus tema kui klassi parim õpilane, kes oli pälvinud juba õpingute ajal mitmeid auhindu, pidas traditsioonilise ladinakeelse tervituskõne. Nüüdset auhinda vastu võttes pidas ta samuti kõne, mida alustas ladina keeles sama lausega nagu ülikooli lõpuaktusel enam kui viis aastakümmet tagasi.

Auhinna sai ta enese sõnul mitmel põhjusel. Esiteks: kutselise tegevuse eest keemiainsenerina; teiseks: tegevuse eest Eesti suhtes (ta on pidevalt ülikooli informeerinud oma Eesti alasest tegevusest, samuti sai ta Vabariigi Presidendilt Valgetähe ordeni ning tal on audoktori kraad Tallinna Tehnikaülikoolist) ning kolmandaks: ta on olnud väga tegev energia- ja kliimaküsimuste osas, mõned aastad tagasi oli ka Princetonis ühe vastava paneeli liige.

Oma kõnes puudutas prof. Träss ka Eesti teemat, soovitades klassikaaslastel võtta oma järgmise ringsõidu ajal see maa oma reisiplaanidesse.

*

Järgmisel päeval sõitis prof. Träss Princetonist Long Islandile, kus sealses Eesti Kodus toimus Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine. Ta kohtus seal paljude toredate rahvuskaaslastega. Eriti üllatav oli kohata kahte klassivenda Hugo Treffneri Gümnaasiumi eelklassist – Aare Sokki ja Nils Parmat. Seal õpiti ka aasta ladina keelt. Kokku käis seal 1943.a. umbes 20 poissi, kellest nüüd kolm olid koos Long Islandil EV aastapäeva aktusel!

Prof. Träss pidas seal aktusekõne, milles puudutas kolme põhilist teemat: Eesti haridus; majanduslikud mured; iive ning sisse- ja väljaränne. Peapunkt, mida ta ka möödunud aasta Metsaülikoolis Tartu Ülikooli rektori Alar Karisega arutas, oli: kuidas saada Eestisse tagasi haritlasi, kes on mujal õppimas-töötamas.

Olev Trässi isiklikud kontaktid kodumaaga said uuesti alguse 1990. aastal, millisest ajast on ta pidevalt seal käinud, ikka mitu korda aastas. Ta on töötanud kõvasti ka selle nimel, et aidata viia Eesti haridussüsteemi vastavusse Euroopa omaga, milline suund on igati edasi arenenud.

Oma kõnes märkis ta, et nüüdses majandusolukorras kaob töökohti, mis vähendab survet ülikooli järel kohe tööle asuda ja võib arvata, et suurem protsent bakalaureusekraadiga lõpetajaid jätkab õpinguid; Princetonis on tung kõrgemate kraadide saavutamiseks tohutult kasvanud ja terves USAs on edasiõppimine üldiselt tõusuteel.

Prof. Träss kiitis ka Eesti hariduse head taset, märkides, et eesti rahvas on kõige väiksem rahvas, kellel on oma ülikoolid. Muret teeb aga iive — see langes peale iseseisvuse saavutamist eriti, tekitades augu mitte ainult ülikooli õpilaste arvus, vaid ka järelkasvus, mis nüüd hakkab tunda andma. Rahvaarvu tõstmisele aitaks tema sõnul kaasa mitmed meetmed, millest üks oleks väliseestlaste noorema põlvkonna sisseränd.

Veel rääkis ta oma kõnes möödunud kevadel avaldatud rahvusvahelisest statistikast õpilaste teadmiste kohta, milles Soome oli tipus, Eesti tuli 5. kohale. Haridus on üks hoob Eesti majanduses — väike riik tuleb toime siis, kui tuleb kasutada ajusid, et haridusele ja teadusele ehitatud majandust edasi viia. Pikemalt refereeris prof. Trässi kõnet 12. märtsi ajaleht Vaba Eesti Sõna.

*

Prof. Träss kõneles Eesti Elule antud intervjuus olukorrast 1960-ndate algul ja keskel Kanadas, kui paljud noored läksid mujale õppima ega tulnud enam tagasi — tekkis nn. ajude äravool ehk brain drain. Samas tuli Euroopast Kanadasse palju inimesi, kes seda auku täitsid. Õppima läinud noorte tagasisaamiseks algatas riigi suurim uurimisasutus National Research Council programmi, millega hakati jälgima, kes on kuskil välismaal õppimas, noortega võeti kirja teel kontakti soovitusega kaaluda tagasitulemise võimalusi. Ja kui oli konkreetne hea tööpakkumine, anti neile sellest teada, soovitades saata sooviavalduse. Projekt oli ääretult edukas. Prof. Träss rääkis suvel sellest ideest ka TÜ rektor Alar Karisele, et ehk saaks sama tegevust ka Eestis rakendada — teatavasti on Eestist iseseisvuse saabumisest alates lahkunud kümneid tuhandeid noori. Selle küsimusega plaanibki Olev Träss järgmiste aastate jooksul aktiivselt tegelema hakata.

Märkmed: