Prof. Hain Rebase loeng Eesti Majas
Eestlased Kanadas 21 Dec 2007  EWR
    Trüki   E-post   FB     
17. detsembril esines professor Hain Rebas Eesti Maja kristallsaalis Eesti Õppetooli korraldusel ettekandega oma Eesti kaitseministriks oleku ajast 22. oktoober 1992 – 3. august 1993 ja oma ametist lahkumise põhjustest.

Viimase tõuke minister Rebase lahkumisavaldusele andis nn. Pullapää vahejuhtum. Grupp vabatahtlikke koondus Haapsalu lähedale Pullapääle ja moodustas seal Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii, kelle ülemaks oli Asso Kommer. Keegi oli andnud Kommerile kapteni kraadi, millega ta ka ennast tituleeris. (Eesti Kaitseväes andis sõjaväelisi auastmeid Vabariigi President. Auastmed jõustusid avaldamisega Riigi Teatajas).

23. oktoobril 1992 moodustas vabariigi valitsus komisjoni kaitsejõududes valitseva olukorra selgitamiseks. Komisjoni kuulus ka Hain Rebas. Oma lõpparuandes 3. dets. 1992 punkt 3 all teatab komisjon, et Läänemaa Jäägerkompanii Pullapääl on arvatud Kaitseväe koosseisu Läänemaa üksiku õppekompaniina.

Probleemid kompanii käitumise ja väljaõppega algasid peatselt. Inspektsioonidel ja kontrollimisel, mida tehti Kaitsejõudude Peastaabi poolt (kindr. Einseln, kol. Laaneots, Soome kol. Lukkari) selgus, et kompanii väljaõpe ja distsipliin on allpool arvestust.

Samas algas poliitiline agitatsioon minister Rebase vastu, mis avaldub näiteks kirjas tollasele peaministrile Mart Laarile, kus nõuti kaitseminister Rebase eemaldamist. Sellele, 15. veebruaril 1993 dateeritud pöördumisele olid alla kirjutanud kol. Eller, kol-ltn. Tõns ja kpt. Pajupuu. Rahvusliku Kaitsealgatuse Keskuse (sic.) juhataja kol. Eller andis 10. juulil 1993 välja päevakäsu, kus ta leiab, et võimulolev valitsuskoalitsioon – Isamaa, Mõõdukad ja ERSP – ei ole suutnud saavutada otsustavat murrangut Eesti kaitsealases ülesehitustöös. Eller nõudis päevakäsus, et tuleb asuda aega viitmata organiseerima ja aktiviseerima Eesti sõjaväe reservi.

Situatsioon kulmineerus 27. juuli 1993 järgmise üleskutsega:

„Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii juhtkond otsustab:

1. Lühikese ajaga on selgunud, et sisuline koostöö Eesti Vabariigi Kaitsejõudude juhtkonnaga on võimatu.
2. Luua endise Läänemaa Vabatahtlike Jäägerkompanii isikkoosseisu baasil Eestimaa Vabatahtlik Jäägerkompanii.
3. Kutsume kõiki Eesti Vabariigi julgeolekust ja euroopalikust mõtlemisest lähtuva kaitsesüsteemi loomisest huvitatud Eesti kodanikke meiega ühinema!
4. Jäägrid, mitte sattuda paanikasse; säilitada rahu ja meelekindlus, tegutseda vastavalt Eesti Vabariigi Põhiseadusele!
Jumal ja eesti rahvas on meiega!

Eesti Vabatahtlike Jäägerkompanii ülem kapten A. Kommer
Ülema asetäitja major J. Mosin
Staabiülem kapten J. Kõdar
27. juuli 1993. a.“

Sellele järgnes 30. juuli „Ühisavaldus“, millele on alla kirjutanud Asso Kommer ja Ants Erm (viimane oli ERSP esimees; Rebas esindas valitsuses ERSP fraktsiooni). Ühisavalduses on öeldud, et olukord Jäägerkompaniis on kontrolli all, väeosa pole olnud vaenulikult meelestatud Eesti Vabariigi põhiseadusliku valitsuse ega kaitsejõudude juhtide vastu ja et lõpliku lahenduse leidmine on tundide küsimus.

Juulis 1993 viidi Jäägerkompanii Paldiskisse, kus neid külastasid Tiit Made ja Hardo Aasmäe. Asso Kommeri võttis peaminister Laar vastu isiklikult, (mööda minnes eeskirjadest), et asja arutada. Kaitseminister Rebas leidis, et kuna peaminister Laar, välisminister ja peaministri asetäitja Velliste, siseminister Parek ega justiitsminister Kama ei leidnud võimaliku olevat temaga koos töötada olukorra lahendamiseks, siis oli tema loogiline järeldus kiri peaminister Laarile:

Palun mind vabastada E.V. kaitseministri ametist.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus