Priit Pullerits: õõvastav hoiatus Venemaa eest PM
Arvamus 01 Sep 2009  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Priit Pullerits PM

See tundub üksjagu paradoksaalne, et Venemaa, mis veel kaks-kolm inimpõlve tagasi nägi Saksamaad kui surmavaenlast, on sakslastega nüüd selja sõbralikult kokku pannud. Mõelge näiteks Nord Streamile, Läänemere põhja kavandatavale maagaasijuhtmele, mis peaks Vene- ja Saksamaa ühendama justkui nabanööriga. Venemaast saab gaasiga Saksamaa alma mater, toitev ema.

Aga pärast seda, kui ETV näitas üleeile õhtul «Välisilma» saates Läti režissööri Edvīns Šnore tõsielufilmi «Nõukogude lugu», pole põhjust Vene- ja Saksamaa lähedaste suhete üle enam imestada.

Aasta tagasi europarlamendi rahalisel toel valminud ligi pooleteisetunnine ekraanilugu näitab, kuidas NSV Liit ja hitlerlik Saksamaa arendasid juba Teise maailmasõja künnisel koostööd. Kusjuures, nagu vaataja näha saab, oli end kommunistliku paradiisina esitlev NSV Liit oma inimvihkajalike tegudega – nagu töölaagrite rajamine ja rahvaste massiline hävitamine – Saksamaale ideeliselt tõepoolest toitvaks emaks.

Kui midagi näib kentsakalt paradoksaalne, siis oli see Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi teleintervjuu päev enne «Nõukogude loo» jooksmist ETV ekraanil. Justkui ennetamaks valusat lööki, mida Eesti oma rahvusringhäälingu ekraanil lätlase filmiga tema kangelaslike müütide pihta annab, kuulutas ta, et väited Saksamaa ja Nõukogude Liidu võrdsest vastutusest Teise maailmasõja käivitamise ees on häbitu vale.

«Nõukogude lugu», mis algab Ukraina näljahäda tahtliku tekitamisega talvel 1932–1933 ja lõpeb neonatslike meeleolude taastekke näitamisega Venemaal, on Vene võimudele mõistagi pinnuks silmas. Seda enam, et Euroopa autoriteetsemaid väljaandeid, uudisteajakiri The Economist on oma arvustuses kiitnud filmi kaasahaaravaks ja kompromissituks.

Venemaa valulikkus karmi ja ebamugava tõe väljatuleku ees on tingitud sellest, et juba Medvedevi eelkäija Vladimir Putin muutis NSV Liidu võidu ülistamise Teises maailmasõjas Venemaa rahvusliku eneseteadvuse taasäratamise peamiseks instrumendiks.

«Nõukogude lugu» näitab aga kujukalt, kuidas uut ja suurt Venemaad kujundavad lisaks müütidele paraku ka needsamad jõud, mis andsid pärast Esimest maailmasõda hoogu Hitleri esiletõusule.

Nii nagu lüüasaamisest alandatud Saksamaal kogusid hoogu natsimeeleolud, märgib filmis Vene ajaloolane Natalja Lebedeva, on nüüdsel Venemaal pärast NSV Liidu lagunemist, mida Putin on nimetanud

20. sajandi suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks, samamoodi täheldatav neonatslike ilmingute pealetung.

Ja neid piitsutab tagant venelaste uus isake, peaminister Putin, keda Vene ajakirjanik ja kirjanik Masha Gessen on aasta tagasi ajakirjas Vanity Fair ilmunud söakas portreeloos «Surnud hing» iseloomustanud kui õelat, väiklast ja kättemaksuhimulist.

«Nõukogude lugu» väärib, et see tehtaks oma karmi ja hoiatava sõnumiga kohustuslikuks vaatamiseks kogu sinisilmsele Euroopale. Mis siis, et Venemaa sellele kõigiti vastu sõdib.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus