Logica, kellest tänaseks on saanud CGI, on kosmosevaldkonnas kaasa
löönud juba üle 30 aasta. Kahe suure korporatsiooni Logica ja CGI
liitumise tulemusena eelmise aasta augustis on moodustunud 72000
töötajaga 40 riigis ja 400 kontoris asuv tarkvarahiid. Neist umbes 500
inimest tegeleb igapäevaselt kosmosega seotud tarkvara arendamisega –
Inglismaal, Saksamaal, Hollandis ja alates 2010 aastast ka Eestis.
Kosmosevaldkond on väga lai – see hõlmab satelliitide ja pardal
olevate instrumentide ehitamist, satelliitide lähetamist orbiidile,
teistele planeetidele või kaugemalegi, satelliitide opereerimist ja
juhtimist, nendelt saadud andmete alla laadimist, töötlemist ja
hoiustamist. Ja loomulikult nende andmete ühiskonna jaoks maksimaalset
ära kasutamist. Inimesi, kes üle maailma tegelevad satelliidilt saadud
andmete või satelliitide poolt pakutavate teenuste põhjal erinevate
rakenduste loomisega, on väga palju ja see trend on kasvav. Olgu siis
selleks erinevad positsioneerimisega seotud rakendused, ilmaennustus,
õlireostuste või muude katastroofide avastamine ja hindamine. Ka CGI
on nende rakenduste loomisel olnud väga aktiivne.
Palju vähem on aga teada selle kohta, kuidas toimub satelliitide
ehitamine, nende lähetamine orbiidile, nendega suhtlemine ja nende
juhtimine ning andmete allalaadimine. Selle kõigega on CGI tegelenud
üle 30 aasta. Kuigi loodud on ka pardapealset tarkvara, on CGI
eelkõige tuntud maapealsete süsteemide loomisega. Olgu selleks siis
missioonijuhtimissüsteem, millega operaatorid igapäevaselt satelliiti
jälgivad ja juhivad, orbiidi planeerimine või side turvamisega seotud
süsteemid. Kuni 2010 aastani puudus Eestis sellise tarkvara loomise
kogemus ja kompetents. Rohkem kui kaheaastase koostöö tulemusena
Eesti ja Saksamaa üksuste vahel, on CGI Eesti üksusse tekkinud
meeskond, kes igapäevaselt lööb kaasa Euroopa Kosmoseagentuuri ja
teiste klientide missioonide opereerimistarkvara loomises. Näiteks on
Euroopa suurima kosmoseprogrammi Galileo juhtimissüsteemi üks
põhimoodul täies ulatuses Eesti meeskonna toota ja vastutada. Eesti
meeskonda on saatnud suurt edu, kuna tänu väga heale tarkvaraarenduse
kulutuurile on tehtud tööd olnud väga kvaliteetsed ning tähtaegadest
on suudetud kinni pidada.
Selle taustal oleks imelik, kui CGI ei lööks kaasa Eesti esimeses
missioonis ESTCube-1. Seda enam, et CGI töötajad on osaliselt oma
vabast ajast juba paar aastat tegelenud uue põlvkonna
missioonijuhtimissüsteemi Hummingbird loomisega. Kui Euroopa
Kosmoseagentuuri tarkvara on eelkõige suunatud väga suurtele
missioonidele ja mitte väga paindlik, siis Hummingbird on mõeldud
väiksema eelarvega kuupsatelliitide projektidele nagu ESTCube-1. Selle
prioriteediks number üks on lihtsus. ESTCube-1 ei ole CGI jaoks
tavapärane kommertsprojekt. Nii nagu satelliiti ehitavad tudengid,
oleme ka meie võtnud eesmärgiks missioonijuhtimistarkvara loomisel
lasta tudengitel endal võimalikult palju teha, jäädes ise peamiselt
juhendaja ja järelvaataja rolli. Me oleme seda joont hoidnud hoolimata
sellest, et alati ei ole asjad välja tulnud nii nagu me sooviksime.
ESTCube-1 on andnud meile suurepärase võimaluse uut tarkvara nende
missioonil katsetada – Hummingbirdi jaoks saab see olema esimene
missioon. Selline võimalus on kulla hinnaga – niisama lihtsalt uut
tarkvara, millel eelnevad missioonid puuduvad, keegi avalsüli vastu ei
võta. Hoolimata sellest, et see võib reaalselt olla palju kvaliteetsem
kui eelmised. Lisaks sellele on ESTCube-1 meie kosmosemeeskonna jaoks
väga suure emotsionaalse väärtusega. See on ikkagi Eesti enda esimene
satelliit. Kui suurtes missioonides saab tihti peale üks inimene kaasa
lüüa ühes konkreetses ja kitsas lõigus, siis siin saab peaaegu terve
tiim korraga laua taha istuda ning arutada küsimusi algusest lõpuni.
See on andnud meie Eesti meeskonnale teistpidi väga hea võimaluse
ennast täiendada nendes lõikudes, mida suuremates projektides pole
senini ette tulnud.
Meil on väga hea meel, et oleme saanud anda oma panuse ning jätkame
samas vaimus ka järgmise satelliidi juures. Loodetavasti saavad meie
koostöösse olema kaasatud edaspidi ka Soome, Läti ja Leedu
kuupsatelliitide ehitajad.
CGI kosmoseprojekti juht Andreas Sisask
