President Toomas Hendrik Ilves õhtusöögil Saksamaa Liitvabariigi presidendi Joachim Gauck`i riigivisiidi puhul
Eestlased Saksamaal 09 Jul 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Tallinna Lennusadamas 9. juulil 2013
 - pics/2013/07/39835_001_t.jpg

Austatud president Gauck ja proua Daniela Schadt,

Daamid ja härrad.

Tere tulemast Eestisse – riiki, mida ühendab Saksamaaga aastasadade jooksul läbipõimunud, ühine ajalugu. Selle enam kui poole aastatuhande jooksul oleme läbi katsumuste jõudnud üheskoos tänasesse päeva, taasühinenud Euroopasse.



Tänu kaugesse minevikku ulatuvatele kultuurisidemeile oleme tänases Euroopas otsekui endastmõistetavalt lähedased partnerid. Me kanname sarnaseid väärtusi ja püüame koos hoida ja edasi luua vastutustundlikku, oma tulevikust hoolivat ning samas oma alusväärtustele truuks jäävat Euroopat.



Tänu meie sidemetele Saksa kultuuriruumiga jõudis meile omal ajal laialdane kirjaoskus. Nii saksa filosoofia kui ka baltisakslased mängisid olulist rolli ajal, mil me oma rahvuslikku olemist hakkasime teadvustama. Ja samas teame, et kui Johann Gottlieb Herder otsis inspiratsioon oma visioonile, leidis ta seda ka siit. Meie rahvuskultuuri tärkamist toetasid mitmed siin tegutsenud baltisaksa pastorid, literaadid ja õpetlased. Kui Eesti esimene ametlik ja väga andekas poeet Kristjan Jaak Peterson küsis

kas siis selle maa keel

laulu tuules ei või

taevani tõustes üles

igavikku omale otsida?



oli Liivimaa kiriku- ja kirjamees Johann Heinrich Rosenplänter see, kes vastas sellele küsimusele “jah” oma teosega "Beiträge zur genaueren Kenntniss der esthnischen Sprache". Baltisakslased – olgu tegu Karl Ernst von Baeri, Hermann von Keyserlingi, Fabian Gottlieb von Bellingshauseni või teistega – moodustavad lahutamatu osa Eesti kultuuriloost. Ja mul on ülimalt hea meel, et oleme sellest hakanud aru saama.



Me hilisema ajaloo kokkupuutepunktid on sootuks teiselaadsed. Meid ühendab kogemus totalitaarsete võimude haardest – sealjuures on mälestus tükeldatud Saksamaast ja anastatud Eestist veel värske –, aga ka neile vastu seismisest ja vabaduse võidust allasurutuse üle.



Selles on Teie isiklikku panust, president Gauck, raske üle hinnata. Teie seisite demokraatlike väärtuste eest enne vaba, demokraatliku Saksamaa ja Euroopa taasühendamist ja ka pärast seda, tänaseni – aidates kogu Euroopal üha meeles pidada, mille vastu, ja eriti, mille eest me oleme ühinenud.



Meil mõlemal, Eestil ja Saksamaal, oli oma osa Euroopa taasühinemise tormilises protsessis, ja me seisame Euroopas samade eesmärkide eest. Me oleme teinud kõik endast sõltuva, et Euroopa Liit oleks tugev ja toimiv ühendus, majanduslikult tasakaalus ja vastutustundlik, oma kodanike poolt usaldatud ning partnerite silmis lugupeetud. Sealjuures ei tohi me unustada vastutust iseenda kaitsmise eest.



Ajalukku vaadates nõuab julgust võtta sealt kaasa see, mis on ajaproovile vastu pidanud, öelda lahti ja õppida sellest, mille üle me uhked ei ole ja mõista, miks juhtus see, mis ei tohiks enam kunagi korduda.



Saksamaa on põhjalikult tegelenud oma minevikuga ja käsitlenud selle valulikumaid peatükke. Teie juhtimisel loodi seal ka nn Stasi töörühm, mis uurib kommunistliku Ida-Saksamaa režiimi kuritegusid. Meil Eestis täidab sarnaseid ülesandeid Mälu Instituut, mille me lõime siin aastal 2008, et kaardistada põhjalikult meie inimõiguste olukorda nõukogude okupatsiooni aastatel.



Saksamaa on viimastel aastakümnetel aktiivselt osalenud rahvusvahelistes organisatsioonides. Olete tõestanud end tänuväärselt inimõiguste, demokraatia ja vabaduse eest seisjana ka maailma neis osades, kus need väärtused veel kahjuks argitegelikkuses ei kehti.



Ka iseseisvuse taastanud Eesti pole peljanud pakkuda oma kogemusi tärkavaile demokraatiatele ning üleminekuühiskondadele. Nii on meil hea meel, et teiegi ei nõustu reaalpoliitika nimel vaikima, kui inimesi lihtsalt arvamuse väljendamise eest vangi pannakse või vägivalla abil vaigistatakse. Tingimatu inimõiguste eest seismine suurte ja võimsate demokraatlike riikide poolt teeb maailma meile kõigile turvalisemaks.



Austatud härra president, daamid ja härrad,




Sama keskendunud pühendumist vajab me ühine Euroopa. Praegune finantskriis on meeldetuletuseks, kui oluline on liikuda edasi Euroopa Liidu tihedama lõimimise teel, ning hoiatuseks, et populistlik ja vastutustundetu poliitika lõhub Euroopa.



Parandamist ootavad mitmed minevikus tehtud vead, taaskäivitamist toppama jäänud protsessid. Meie inimestel – nii Eestis kui ka Saksamaal – on kombeks käsilevõetu kohusetundlikult lõpule viia ja hoida kinni ühiselt kokku lepitud reeglitest. Me ei pöördu kergelt tagasi hoolikalt kaaludes alustatud teelt. Kui vaatame veelkord tagasi Euroopa kujunemise loole, siis näeme: integratsiooniteekonna jätkamine on ainuõige.



Lõpetuseks lubage mul veel korraks põigata keele ja luule maailma. Mai keskel Tartus viibinud Saksa Keele ja Luule Akadeemia president Heinrich Detering on öelnud, et saksa-eesti suhted on mõjutatud vastastikuse teadvustamise asümmeetriast. Tema hinnangul on sakslased oma ajaloo Baltikumi puudutava osa peaaegu unustanud.



Kuid ka eestlased on liig sageli jätnud unarusse siin elanud sakslaste osa. Me kipume unustama, kust pärineb me euroopalikkus, mille üle me nii suurt uhkust tunneme, me ei mäleta enam, et kunagi oli iga koolitatud eestlase esimeseks võõrkeeleks Goethe emakeel.



Tänases Euroopas on meil võimalik vahetumalt kui kunagi varem teineteise parimaid külgi tundma õppida. Ühiseid väärtusi jagavad riigid saavad suurusest sõltumata üksteist toetada, kusjuures suurem ei pea sugugi alati olema andja ja väiksem saaja osapool – vahel võib olla ka vastupidi.



Loodan südamest, et teie külaskäik, härra president, suurendab oluliselt meie rahvaste vastastikuse huvi ja poolehoiu sümmeetriat. Meil on teineteisele palju anda.



Nüüd aga tõstan ma klaasi Saksamaa auks ning Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi sõpruse terviseks.


Fotogalerii siit: http://www.delfi.ee/news/paeva...
 - pics/2013/07/39835_002_t.jpg
 - pics/2013/07/39835_003_t.jpg
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus