President Toomas Hendrik Ilves mõtleb pingsalt ametist lahkumise järgsele ajale
Inimesed 14 Oct 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2012/10/37642_002.jpg
Raimo Poom

 - pics/2012/10/37642_001.jpg
President Toomas Hendrik Ilves mõtleb pingsalt ametist lahkumise järgsele ajale
Läti riigivisiidil sammus president Ilves koos Läti presidendi Andris Bērziņšiga ühel punasel vaibal, Evelin Ilves ja Bērziņši abikaasa Dace teisel. Foto: Andres Putting
.
Riigipea tegevus käib üha enam ühte väravasse: enda promomine mõttekodades ja konverentsidel IT- ja kübermõtlejana.
Kas vara pole? Toomas Hendrik Ilvesel on teisest ametiajast ees veel neli aastat, mil peaks tegelema ka riigi asjadega laiemalt.
Koduigatsus on silmatorkav. Selle aasta jooksul on president Ilves juba kolm korda USA-s käinud. Tuleb ka neljas kord..................................

Toomas Hendrik Ilvese teine viieaastane presidendi ametiaeg algas aasta tagasi 10. oktoobril. Põhiseaduse järgi ei saa teda 2016. aastal enam kolmandat korda ametisse valida, sest ühel ja samal riigipeal on lubatud teenida järjestikku kaks ametiaega.

Ilvest eristab oma kahest eelkäijast ametiaja lõppedes üks oluline asjaolu: ta on siis kõigest 62-aastane. Rangelt võttes isegi mitte veel pensionieas, kaugel sellest. Presidendilossis on Ilves oma vaimuteravuse ühendanud hoolsa kehalise kasvatusega, sestap on ametist lahkudes tegemist kõrgvormis mehega.

Ka eelmised valmistusid


Kahtlemata valmistusid ka president Lennart Meri ja Arnold Rüütel ametist lahkumise järgseks ajaks. Meri ehitas Viimsisse elamise, Rüütel rääkis välja Nõmme maja, kus ta saab oma tegevuse tagalaks olevat kantseleid pidada. Mõlemad soovisid kohta, kus väärikalt väljateenitud eksriigipea pensioniaega veeta.

Maja, auto ja sekretär on Ilvese jaoks vähim mure. Ehkki ka temast saab endine riigipea, on mõeldamatu, et ta 62-aastaselt metsakohina keskele tagasi tõmbub. Tal seisab ees pikk pärast-Kadriorgu-periood, kus peab leidma oma jõule ja vaimule rakendust. Ja presidendi ametis olnule pole just iga töö sobiv.

Arvestades asjaolu, et tal on veel neli aastat riigipea ametis olla, on ehk kohatu küsida, mis saab pärast seda. Sugugi mitte, sest Ilvese tegevus ja kaunis suures ringis väljendatavad tulevikumõtted paistavad juba suuresti keskenduvat ühele küsimusele: mida teha pärast ametiaja lõppu?

Ta pole oma murest ka suurt saladust teinud. Kohtudes isikutega, kes riigipeaga regulaarselt kokku puutuvad, on ta omavahelistes vestlustes iseäranis tänavu juhtinud jutu 2016. aasta oktoobri järgsesse aega. Mõnele on ta rääkinud asjast üldisemalt, teistele juba väga konkreetselt.

Neist mõttekildudest koorub ettekujutus ühest rollist. Nimelt viitab Ilves soovile saada Eesti IT- ja e-lahenduste eestkõnelejaks, suursaadikuks kogu maailmas, kui nii võib öelda. Inimeseks, kes aitaks uksi avades tagada Skype’i sünnimaa edumeelsete IT- ettevõtete, lahenduste, internetifilosoofia jätkuvat mõjulepääsu.

Täpsemalt räägib ta viimasel ajal koguni uue sihtasutuse rajamise vajadusest, mis kõige sellega tegeleks. Ega varja seejuures soovi näha ennast seal aktiivse tegutsejana, mõjuvõimsa patroonina, kelle egiidi all tegevus käiks.

Pöördugem tagasi asjaolu juurde, et Ilves on tänaseks täitnud vaid aasta oma teisest viieaastasest ametiajast. Kedagi ei pane eriti imestama, et president seab endale tulevikusihte. Kuid kulmu kergitades tähendatakse, et Ilves on varjamatult suure hurraaga pannud juba praegu kogu riigipea käsutuses oleva masinavärgi tööle sisuliselt oma 2016-pluss-eesmärkide teenistusse.

Kõige avatuma pildi sellest annavad Ilvese 2012. aasta välisvisiidid (vt ka lisalugu). Neid hinnates võib julgelt väita, et riigipea peaeesmärk on juba praegu tutvustada ennast kõikvõimalikes jututubades ja konverentsidel, millest ta ilmselge innuga osa võtab. Temaatiliselt jagunevad need enamasti kaheks: julgeoleku- ja otseselt interneti-, küber- ja e-teenuste valdkonna omadeks. Kuid ka julgeoleku ja välispoliitika konverentsidel on Ilves tihti esinenud ikka kübervaldkonda puutuvatel teemadel.

Tõepoolest ei ole kujutletav, et Eesti riigipea võiks saada mingis valdkonnas maailmas tunnustatud kõneisikuks, ilma et ta selle nimel pingutaks. On olnud teisigi riigipäid, kes enne ametiaja lõppu vaatavad endale välja võimaliku tulevase karjääri ja hakkavad selle nimel muu kõrvalt enne ametiaja lõppu tegutsema. Aga Ilves on selle nimel piltlikult öeldes rauad tulle pannud juba oma teise ametiaja esimesel aastal.

Pole jäänud märkamata

See pole jäänud välispoliitika valdkonnas tegutsevatel inimestel märkamata. Jah, presidendina, kelle üks peaülesandeid on riigi kui terviku esindamine välismaal, ajab Ilves ka Eesti asja üldisemalt. Kuid kitsa valdkonna konverentsituurid paistavad haukavat riigipea ajast ja huvist liiga suure osa. Selgelt muu arvel.

Eriti suureks on tänavu kujunenud Ilvese huvi USA külastamise vastu. President on selle aasta jooksul käinud Ühendriikides juba kolm korda. Ta on seal veetnud nädal aega aprillis, et osaleda mõttekodade ja ülikoolide Washingtonis ja Bostonis korraldatud üritustel. Kaks päeva kulus augustis Colorados Aspeni instituudi infoühiskonna foorumil käimiseks. 12 päeva jooksul septembris ja oktoobris käis riigipea lühidalt New Yorgis tavapärasel ÜRO peaassamblee avamisel, kuid pühendas muu aja jällegi mõttekodade konverentsidele ja foorumitele.

Nüüd on teada, et enne oktoobri lõppu läheb Ilves juba neljandat korda selle aasta sees USA-sse, taas kord olevat päevakorras mõttekojad, instituudid jne.

Mõnes mõttes on tore, et Eesti Vabariigi president leiab ühe aasta jooksul USA-st saadud kutsete vastuvõtmiseks nii palju aega. Kuid Eesti välispoliitilised huvid ei piirne üksnes USA-ga. Kurvastusega nendivad paljud välissuhtlusega seotud allikad, et presidendi ja riigi huvid lahknevad üha enam: küll käib ta USA-s ning tähelepanuta pole jäänud ka Balti ja Skandinaavia naabrid ega Poola, aga muus osas pole huvid enam tasakaalus.

Võib vaid oletada, miks on Ilves nii huvitatud just USA konverentsidel, mõttekodades ja instituutides esinemisest. Kahtlemata kattub see osalt eesmärgiga kasvatada oma renomeed IT-, küber- ja internetivaldkonna eestkõnelejana, kuhu ta näib soovivat pärast ametiaja lõppu sukelduda. Kuid kindlasti võib mõelda ka teistele põhjustele.

Paljud endised Euroopa riigijuhid on pärast ametiaja lõppu leidnud endale olulise tegevus- ja elatusallika nn kõnetuuridest. Endiste riigijuhtide kõne- ja visioonikoosolekud, mille kuulamise eest osalised peavad väikese panuse tegema, on USA-s üsna tavapärased. Väikese riigi presidendil on enne ametiaja lõppu kindlasti vaja enda tutvustamiseks rohkem teha, et õige aja pärale jõudes vastavatesse kohtadesse ikka rääkima kutsutaks. Ilves pingutab kõige selle nimel silmatorkavalt suure innuga. Kui ta jätkab samamoodi veel ees ootava nelja presidendiaasta vältel, ei ole tal ametist lahkudes tegevuse leidmisega kindlasti mingit probleemi. Ent uuel riigipeal jätkuks siis kindlasti väljakutseid Eesti tutvustamiseks maailmas seni katmata paikades.

VISIIDID

Toomas Hendrik Ilves 2012. aastal välismaal

Riigiasjade ajamine

23.–24. jaanuar, Rootsi

Kohtumised kuninga, välisministri, kaitseministriga. Eesti tutvustamine Rootsi investoritele, pangandustegelastele.

2.–4. aprill, Iirimaa

Kohtumised presidendi ja peaministriga. Küberjulgeolekualane ettekanne rahvusvaheliste ja Euroopa asjade instituudi (IIEA) konverentsil.

5.–7. juuni, Läti

Riigivisiit.

21.–24 august, Poola

Mitteametlik külaskäik Poola presidendi juurde.

Konverentsidel osalemiseks tehtud sõidud

3.–5. veebruar, Müncheni julgeolekukonverents

Küberjulgeoleku alase paneeldiskussiooni moderaator.

15.–17. märts, Barcelona, e-tervise konverents

Euroopa Liidu e-tervise töörühma koosoleku juhataja.

22.–25. märts, Brüssel

Rahvusvahelisel julgeolekupoliitika konverentsil Brussels Forum 2012.

10.–17. aprill, Washington, Boston

Kohtumised mõnede USA valitsuse nõunikega. Hulk ettekandeid ja kõnesid näiteks Harvardi ülikoolis, kõne Washingtonis strateegiliste ja rahvusvaheliste suhete keskuses (CSIS), German Marshall Fundi ümarlaud „Global Europe: Game Over?”.

7.–8. mai, Taani

EL-i e-tervise töögrupi lõppraporti tutvustamine vastaval konverentsil. Kõne Taani välispoliitika instituudis.

2.–4. juuli, Berliin

Ettekanne Humboldt-Viadrina ülikoolis teemal: kasinus versus kasv. Kohtumine Saksamaa presidendi Joachim Gauckiga.

6.–8. august, USA

Esinemine Colorados Aspeni instituudi infoühiskonna foorumil.

14.–15. september, Läti

Riia välis- ja julgeolekupoliitika konverentsil.

19. september – 1. oktoober, USA

Väikest ametlikku igasügisest visiiti ÜRO peaassamblee avamisele ümbritses hulk esinemisi Ühendriikide mõttekodades.

3. oktoober, Austria Euroopa tervishoiufoorumil Viinis.

4. oktoober, Ungari Kõne Budapesti küberkonverentsil.

Kultuurivisiidid

17. juuni, Soome

III Soome-Eesti tantsupeol Tamperes.

9.–13. august, Suurbritannia Olümpiamängudel.

4.–5. september, Ungari Soome-ugri rahvaste VI maailmakongressil Budapestis.

Allikas: www.president.ee
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus