Eesti meedia on viimasel nädalal keskendunud 29. augustil toimuvatele presidendivalimistele. Ajal, mil USA vabariiklaste ridadest tõuseb esile üha uusi presidendikandidaate 2012. a novembrikuu valimisteks ja Venemaal arutatakse, kas riigipea troonile saab 2012. a märtsis uuesti peaminister Vladimir Putin või praegune president Dmitri Medvedev, ollakse Eestis üsna kindlad selles, et kolme kuu pärast jätkab Eesti presidendina Toomas Hendrik Ilves.

President Ilvesel on kolme partei – Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning eelmisest laupäevast ka Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus. Nendel erakondadel on riigikogus kokku 75 saadikut 101st. Parlamendis vajab presidendikandidaat valituks osutumiseks 2/3 saadikute häältest. On tõenäoline, et president valitakses tänavu juba riigikogus, mis Andres Herkeli (IRL) hinnangul räägiks Eesti poliitilisest küpsusest. 21. mail IRLi volikogu istungil peetud kõnes teatas T. H. Ilves, et ta on valmis presidendina jätkama.

Nüüd väidetakse eesti meedias, et sisuliselt on Ilves presidendiks juba valitud (kinnitatud) ja mingit kampaaniat ei tulegi. Lugeja mäletab ehk veel 2006. a presidendivalimisi, kui erakondade ümarlaud läks ühise presidendikandidaadi otsingutel lõhki, sest Keskerakond vedas partnereid alt. See viis inetute sobingute ja totra „tagatoapoliitikani“. Press toetas toona kindlalt Ilvest, kuid nüüd mitte. „Ootamatult on seesama ajakirjandus, mis suuresti Ilvese viie aasta eest Kadriorgu kandis, saanud ainsaks konaruseks siledal tagasiteel presidendilossi,“ kirjutab Neeme Korv (PM, 24.05.11).

Eesti Päevalehe krõbedatooniline 24. mai juhtkiri nõuab juba pealkirjas: „Tõesti valitagu uus president!“ Samas tehakse praegusele riigipeale mitmeid etteheiteid, kuid jagatakse kiidusõnu tema eelkäijatele Lennart Merile ja Arnold Rüütlile. On see nostalgia? Tallinna Ülikooli professor Rein Veidemann nimetas tekkinud olukorda „ahistavaks ettemääratuseks“, mis tema hinnangul loob pinnase autoritaarsuseks ja demokraatia diskrimineerimiseks (PM, 23.05.11). On palju teisigi samasisulisi mõtteavaldusi.

Pressi nurin on tingitud muidugi alternatiivsete kandidaatide puudumisest, sest presidendivalimiste kampaania juurde kuuluvad ju harilikult kandidaatide väitlused. „Tõelisteks presidendivalimisteks läheks alles siis, kui Keskerakonna 21 liiget suudaksid esile tõsta näiteks Rein Taagepera nime,“ arvatakse ülalmainitud EPLi juhtkirjas. Imelik küll, aga Keskerakond vaikib. On neil jälle mingi salajane strateegia väljatöötamisel?

President Ilvese esimene ametiaeg pole olnud kerge: pronksiööga kaasnenud rahutused ja pinged idanaabriga; Eestitki tabanud üleilmne majanduskriis jne. Kindlasti on tal nende probleemide suhteliselt edukas lahendamises olnud tähelepanuväärne roll. On tervitatav, et ta on valmis riigipeana jätkama, sest teisi soovijaid sellele raskele ametipostile silmapiiril ju pole. Kuid rõhutagem veelkord – presidendivalimised toimuvad ikkagi 29. augustil.

Märkmed: