President Ilves Wall Street Journalile: Krimmi sündmused on kõike muutnud
Rahvusvahelised uudised 07 Apr 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Toimetas Lauri Laugen
www.DELFI.ee

Kui Toomas Hendrik Ilves 2006. aastal, kaks aastat pärast seda, kui Eesti Euroopa Liidu ja NATO-ga ühines, oletas enamik inimesi, et Vene oht on maha maetud koos Peeter Suurega, kes Eesti esimest korda Vene impeeriumiga liitis, kirjutab Wall Street Journal.

„Kõik on muutunud,“ ütleb Ilves Wall Street Journali ajakirjanikule.

„Külma sõja järgne maailmakord. Rahu, armastus, Woodstock. Kõik edeneb – kindlasti on meil siin-seal väikesi probleeme, inimõigustega pole kõik alati korras, aga enam ei muudeta piire,“ ütleb Ilves. Pärast eelmist kuud on see aga Ilvese sõnul läbi. Venemaa annekteeris Krimmi, koondas väed Ukraina idapiiridele ning õhutas venekeelset elanikkonda Kiievi valitsuse vastu üles tõusma. Moskva kaebas ka oma slaavi hõimlaste kohtlemise üle Balti riikides, mis on sama süüdistus, mida kasutatakse Ukrainasse sissetungimise õigustamiseks.

Reklaam

„Agressiivne, revanšistlik jõud“ nagu ütleb Ilves, muudab mõeldamatu mõeldavaks. „Meid tabati Krimmis üllatusega,“ ütleb Ilves. Kui kord kaotada etteaimatavuse faktor ei saa olla 99 protsenti kindel, et nad ei tee midagi.“ Kõige dramaatilisem oleks Venemaa sissetung NATO eesliinil asuvatesse riikidesse.

Ilves mängib Wall Street Journali hinnangul Eesti suuruse ja oma piiratud volituste kohta ebaproportsionaalselt suurt rolli.

Ameerika diplomaat nimetas Eestit 2009. aastal Venemaa suhtes paranoiliseks, selgus WikiLeaksi avaldatud telegrammist. Pärast Ukraina kriisi puhkemist on Eesti juhid hoidunud „ma ju ütlesin“ suhtumisest. „Ma ei saa kahjuks sellest õigeksmõistmisest mingeid värinaid,“ ütleb Ilves. „Aga mõned meie sõbrad on meile öelnud: „Me arvasime tõesti, et te olite paranoilised ja reageerisite üle, aga nüüd me arvame, et teil oli õigus.““

Eesti suhted Moskvaga on alati pingelised olnud, aga julgeolekualased häirekellad helisesid 2007. aastal, kui Eesti valitsus viis teise kohta Nõukogude sõjamonumendi, mille peale tabas Eestit võimas küberrünnak oletatavasti Venemaalt. Ilves nimetab seda Venemaa löödud omaväravaks ja varjatud õnnistuseks.

„Me oleme olnud kõigist kaugel ees ühiskonna internetiseerimise mõttes ja teadsime kogu aeg, et oleme haavatavad,“ ütleb Ilves ja lisab, et Eesti liitlased ei võtnud tõsiselt Eesti hirme küberrünnakute sõjalise potentsiaali ees, nimetades seda ulmeks. Varsti pärast rünnakut lõi NATO Tallinna küberkaitsekeskuse.

„Muutus Venemaa tegutsemise viisis on üsna jahmatav,“ ütleb Ilves Krimmi sündmuste kohta. „Soome Talvesõja mudel, mille puhul tuleb miljon inimest üle piiri ja lihtsalt ujutab kõik üle, on ammu kadunud.“

Ilvese sõnul on Euroopa Liidu reageering põhimõtteliselt majanduslik ja seda piirab mure selle hinna pärast äritegevusele, mis seletab vastumeelsust tugevamate sanktsioonide kehtestamisele Venemaale. NATO on aga Ilvese sõnul uuele reaalsusele silmad avanud. Eesti on Ilvese sõnul üsna rahul NATO otsusega katkestada sidemed Venemaaga ja tugevdada kaitset idas.

Paljud ametnikud NATO Brüsseli peakorteris tunnistavad, et Vene armee võib Eestist, Lätist ja Leedust tundidega üle rullida. Balti riikide mittekaitstavus oli üks argument nende NATO liikmelisuse vastu.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus