President Ilves: riigikaitse – see ei ole ainult sõjavägi
Eestlased Eestis 20 Jan 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Täna Kadriorus president Toomas Hendrik Ilvese kutsel kogunenud Riigikaitse Nõukogu keskendus riigikaitse laiale käsitlusele, pikemalt räägiti ka Eesti sõjalisest panusest Kesk-Aafrika Vabariiki.

Riigikaitse laia käsitluse leppis valitsus kokku juba 2010. aastal riigikaitse strateegias ja sellest räägitakse ka võimuliidu kehtivas koalitsioonileppes: „Riigikaitse arendamisel lähtutakse riigikaitse laiast käsitlusest vastavuses kehtestatud Riigikaitse strateegiaga. Kindlustame, et kõik riigiasutused valmistuvad oma riigikaitseliste ülesannete täitmiseks võimalike ohtude korral ning tagame, et sõjaline kaitse ei arene ülejäänud ühiskonnast eraldiseisvalt.”

Mullu detsembris valmis riigikaitse arengukava mittesõjaline osa, mis on praegu ministeeriumites kooskõlastusringil.

„Seega – strateegilistes dokumentides kõlavad õiged põhimõtted, samuti on mõned ametkonnad sõlminud omavahel praktilised koostöölepped. Aga need lepped ei ole riigiüleselt piisavalt koordineeritud ega igapäevaselt vajalikult korrastatud, “ tõdes president Ilves, kelle sõnul napib meie ministeeriumides mõistmist, et enamikul riigiasutustel on oma roll riigikaitses, oma kohustuslikud ülesanded sõja-, kriisi- ja rahuajal.

„Riigikaitse – see ei ole ainult sõjavägi. Riigikaitse on rohkem kui riigi kaitsmine ainult sõjaliste vahenditega. Eesti riigil on haavatavusi mitmes vallas, sealhulgas psühholoogiline kaitse, elutähtsate teenuste – näiteks katkematu side – toimimine,“ ütles president Ilves. Ta nimetas valeks arvamust, et riigikaitselisi tegevusi on vaja ainult sõja puhuks, sest: „Paljud neist on vajalikud riigi normaalseks toimimiseks ka lihtsalt kõrge intensiivsusega kriisi puhul, mis võivad meid kergesti tabada, kui tekib kombinatsioon massiivsest küberründest, massirahutustest ja looduskatastroofist. Riik peab ju siis ka jätkama toimimist.“

Riigipea toonitas, et hästi toimiv riik igas kriisiolukorras on parim heidutus ning soovitas korraldada lähemal ajal strateegilise õppuse nii valitsusele kui riigi juhtivametnikele, mis mängiks läbi kõrge intensiivsusega kriisiolukordi. „Ilma õppusteta pole paberitest kasu, “ nentis president Ilves.

Riigikaitse Nõukogu arutas ka Eesti kaitseväe üksuse osalemist koos Prantsusmaaga Kesk-Aafrika Vabariigis (KAV), mida valitsuse ettepanekul hakkab peagi arutama parlament.

Arutelul meenutati, et KAV on jätkuvalt kodusõja äärel, Prantsusmaa ja Aafrika Liidu üksuste jõust jääb elanikkonna turvamiseks väheseks, et Euroopa Liit kavandab oma missiooni ning et ÜRO Julgeolekunõukogu arutab peagi senise resolutsiooni uuendamist ja laiendamist.

„See on meie rahvusvahelise vastutustunde küsimus, et Eesti ei jää kõrvalseisjaks, kui liitlased meie abi paluvad. Prantsusmaa on üks võimekam sõjaline jõud tänases Euroopas, ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige, võtmeriik EL-is ja NATO-s,“ ütles president Ilves.

Ta rõhutas vajadust, et kaitse- ja välisministeerium selgitaksid avalikkusele ja parlamendile nii meie kaitseväelaste võimaliku KAV-i operatsiooni põhjendusi, ohte kui ka sõdurite ettevalmistust selleks.

„Kaitseväe üksuse professionaalne ettevalmistus on äärmiselt oluline, mis aitab paljud riskid juba kodus maandada,“ sõnas president Ilves.

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus