President Ilves, rahva manitseja, õelutseb Twitteris täiega Eesti Ekspress
Eestlased Eestis 29 Dec 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Kirsti Vainküla Margus Järv
 - pics/2015/12/46686_001.jpg


Aastavahetusekõnes kutsus president Ilves rahvast sallivusele, enne seda aga solvas Twitteris eesti kultuuritegelasi.
jaga 227 kommentaari

Möödunud aasta viimase laupäeva, 28. detsembri hilisel õhtutunnil postitas president Toomas Hendrik Ilves oma IPhone’ilt Twitterisse järgmise teksti: “Like Rifkin’s “End of Work” (1995) FT argues “Robots will terminate your jobs”. Opportunity for a small country.” Ehk maakeeli: “Financial Time väidab, et robotid vallandavad teid. Võimalus väikesele riigile.” Postitusse on lisatud link Financial Timesi artiklile.

Ilves on ka varem Ameerika majandusteadlase Jeremy Rifkini raamatut “The End of Work” esile tõstnud. Nimelt arvas Rifkin 18 aastat tagasi seal, et arvutiseerumine viib vaesumise ja suure töötuseni, sest arvutid teevad kõik töö ära ja inimeste jaoks kohti ei jätku.

Ainsana reageeris riigipea postitusele Kanadas (kui Eestis valitses juba öö, oli seal veel õhtupoolik) elav rahvusvahelise arengu spetsialist ja vabakutseline ajakirjanik Marje Aksli. Varemgi ühiskonnakriitiliste arvamustega silma paistnud Akslit huvitas, mis põhjusel Ilves nii arvab.

Nende vahel tekkis osaliselt eesti- ja osaliselt ingliskeelne arutelu. Ühel hetkel soovitas Ilves Akslil mõelda (“think”) ning lisas inglise keeles: “On kaht sorti inimesi. Need, kes mõtlevad, ja need, kes mitte ja teibivad oma suu ja kirjutavad tüütuid artikleid nagu “back the USSR”.”

Riigipea pidas silmas mullu novembris toimunud aktsiooni “Meele avaldus” ehk Ekspressis ilmunud 41 kultuuritegelase kinniteibitud suuga portreesid. Selle vallandas Kaur Kenderi upitamine ajalehe Sirp peatoimetaja kohusetäitjaks ning sellele järgnenud koondamislaine. “Meele avalduse” tagajärjel lahkus ametist kultuuriminister Rein Lang.

Kahekordse halvakspanu pälvis presidendi säutsuga aga literaat Rein Raud. Raud osales “Meele avalduses” ning just tema oli ka Ilvese mainitud artikli “Back in the USSR” autor. Seal torkas ta riigijuhte küsimusega: “Kuidas peab tundma end ühiskond, mis on suures osas veendunud, et teda valitsevad moraalsed värdjad?”

Presidendi säuts oli avalikult nähtav vaid tund aega, seejärel riigipea kustutas selle ja lisaks veel kaks positust. Aksli ja Ilvese ülejäänud mõttevahetus on tänaseni nähtav.

Kuna Ilvese solvav säuts on maha võetud, ei soovi Raud riigipea sõnu kommenteerida.

Vahet pole, kas kustutatud või mitte

Arvutilingvistika uurija Tiit Hennoste ütleb, et vahet pole, kas säuts on kustutatud või mitte. “Kui postitus on üles riputatud, siis ta on tehtud avalikuks ja seda võib rahulikult kommenteerida. Kas ta rippus seal tunni või pool aastat, pole oluline. Oluline on kommenteerides ainult ära märkida, et postitus on maha võetud. See annab lugejale korrektse pildi asjast.”

Twitter on kanal, mida president Ilves usinalt kasutab. Rahvusvaheline sõnasõda nobelistist majandusteadlase Paul Krugmaniga sai alguse just Twitteris. Aga mis ajas presidendi lausa öösel nii marru, et ta Eesti kultuuritegelasi mittemõtlevateks nimetas? Paljudele neist, keda Ilves Twitteris halvustas, on ta ise presidendina aumärgi andnud. “Meele avalduses” osalesid teenetemärgi saanud muusikud Tõnis Mägi ja Jaak Johanson, luuletajad Indrek Hirv ja Karl-Martin Sinijärv, näitleja Marika Vaarik ja kunstnik Marko Mäetamm. Jaan Kaplinski luuleridu luges president Ilves ERMi nurgakivi panekul.

Fotokunstnik Peeter Laurits, “Meele avalduse” üks algatajaid, ei võta aga presidendi säutsu isiklikult. “Kunstilisel kujundil ongi väga palju võimalikke tõlgendusi. Muu hulgas ka selline. Kunst ei ole ristsõnamõistatus, et tuleks üks ja ainus õige lahend ära arvata.”

Laurits ise püüab Twitterist kui kommunikatsioonikanalist üldse eemale hoida. “Oma lühiduse tõttu on ta väga nõudlik vorm – nagu haiku – enamik inimesi pole suutelised nii kokkusurutud vormis midagi mõtestatut väljendama. Nende tweet’id on enamasti sellised vägisi killukiskumised, igavad vaimutsemised.”

Milleks säutsu kustutada?

Hennoste meelest näitas kustutamine ilmselt seda, “et inimene hakkas mingil põhjusel mõtlema, et nende lausete ülesriputamine ei olnud õige tegu”.

Mida ikkagi president Ilves selle lausega öelda tahtis? Marje Aksli soovitab Ilveselt endalt küsida.

Presidendi kantselei avalike suhete juht Toomas Sildam ütleb, et president Ilves on juba varem väljendanud oma arvamust kinniteibitud suude plakati kohta. “Ta on möödunud aasta lõpus tõdenud, et kahjuks on Eestis küll kultuurielu riigipoolses korraldamises pikalt vinduvad suhtlemis- ja kommunikatsioonimured, kuid rõhutanud: “Ent olgem ausad: sõnavabadus ja loomevabadus Eestis ei ole kuidagi ohustatud,”” vahendas Sildam.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus