President Ilves kestliku arengu tippkohtumisel: kestlik areng pole võimalik inimõiguste arvelt
Eestlased USAs 27 Sep 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
New York, 27. september 2015
 - pics/2015/09/45882_001.jpg

„Praegune põgenikekriis on pikaajaliste lahenduste puudumise tulemus. Rahu, turvalisus ja inimõiguste kaitse on kestliku arengu üheks peamiseks tagatiseks. Nüüd peame aga tunnistama tõsiseid väljakutseid Süürias ja Ukrainas ning mitmes teises riigis,” ütles president Toomas Hendrik Ilves esinedes eile kõnega ÜRO kestliku arengu tippkohtumisel, kus lepiti kokku kõikidele riikidele kehtivad järgmise 15 aasta kestliku arengu eesmärgid.

President keskendus oma kõnes inimõiguste, korruptsiooni, õigusriikluse ja heade valitsemistavade ning infotehnoloogiliste lahenduste olulisusele kestliku arengu saavutamisel.

President Ilves rõhutas, et probleemid, millega globaalsel tasandil silmitsi seisame, on keerulised ja omavahel seotud - see puudutab nii sõjalisi konflikte, sunnitud rännet, nõrku majandusi ja korrumpeerunud valitsusi, aga ka kehva haridust ja kliimamuutusi. Seega peitub Eesti riigipea sõnul lahendus kõikehõlmavas lähenemises, mitte üksikprobleemi lahendamises.

“Ühiskonna areng on ennekõike valitsuse kätes. Tugev ja demokraatlik valitsus tagab õigusriigi toimimise, võitluse korruptsiooni vastu, inimõiguste kaitse, sõna- ja internetivabaduse ning võimaluse meedial ja sotsiaalmeedial sõltumatult tegutseda. Riikide tasandil kestliku arengu eesmärkides kokku leppimine peab tähendama nende kaudu reaalsete muutuste – majanduslike, sotsiaalsete ja keskkondlike - elluviimist,“ ütles president Ilves.

President Ilves rõhutas oma sõnavõtus ka infotehnoloogia rolli ühiskonna arengus. “On aeg, et riigijuhid tunnistaks infotehnoloogia potentsiaali. Eesti on kinnituseks, et tehnoloogilised lahendused on majanduskasvu ja inimarengu kandvaks jõuks,” märkis riigipea.

Kestliku arengu eesmärkide vastuvõtmisega on riigid esimest korda ajaloos kokku leppinud ühistes prioriteetides, sõltumata riigi arengutasemest. Eestile on oluline, et alates 2016. aastast kehtima hakkavad eesmärgid arvestavad põhimõtetega, et inim- ja majandustegevus peavad toimuma looduskeskkonna seatud piirides. Eesmärkide läbivate põhimõtetena on Eesti jaoks tähtsad demokraatia, inimõigused, head valitsemistavad, õigusriik, mittediskrimineerimine ja sooline võrdsus.

Taust: Kestliku arengu eesmärgid on jätkuks kaheksale aastatuhande arengueesmärgile (Millennium Development Goals, MDG), mis kehtisid arenguriikide suhtes 2000 - 2015 ja mille keskmes oli vaesuse vähendamine. Erinevalt aastatuhande arengueesmärkidest on uued eesmärgid universaalsed ehk siduvad ka Eesti jaoks. Need on oluliselt laiaulatuslikumad ja sisaldavad kolme mõõdet: sotsiaalvaldkond, majandus ja keskkond. Kestliku arengu eesmärgid on uus universaalne eesmärkide, sihtide ja näitajate kogum, mida ÜRO liikmesriigid kasutavad järgmise 15 aasta jooksul oma tegevuskavade koostamisel ja poliitika kujundamisel. Vastuvõetud 17 üldeesmärki ja 169 alaeesmärki on jaotatud kuude kategooriasse: inimväärikus, inimkesksus, heaolu, planeet, õiglus ja partnerlus. Lisainfo: http://seit.ee/et/valdkonnad/s...

Foto: UN Photo/Kim Haughton

Fotod president Ilvese visiidist Ameerika Ühendriikidesse: Vabariigi Presidendi Kantselei fotod president Ilvese USA visiidist on kättesaadavad meie pildipanga kaudu ja vabalt kasutatavad. Palume viidata fotograafile. Pildipank täieneb jooksvalt.

http://vpkfoto.ee/president-to...

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus